Tamm: elektriturg pole aastaga lõplikult avanenud

Pirmin Tamm Käesoleva aasta viimased kuud on juba käsil ja on paras aeg vaadata, millised eesmärgid said enne elektrituru avanemist käesolevaks aastaks püstitatud ning millised neist on täitunud. Nende märkide põhjal saame mõõta jaeturu tegelikku toimimist ja hinnata, kas suured rahalised kulutused turu avanemiseks on seni ära tasunud või olnud asjata?

Eesmärk: toimiv konkurents turul ja suurenenud aktiivsete elektrimüüjate arv.
Elektrimüüjate osas väga palju turul muutunud ei ole ning müüjad ei otsi piisavalt innovatiivseid lahendusi, et uute klientideni jõuda. Turule on lisandunud uue müüjana seni vaid äritarbijatele keskenduv Inter Rao ning kodukliendile keskenduv Starman. Viimaste kuudega oleme küll näinud konkurentsi edendamise suunal positiivset trendi, kuna müüjad on aasta lõpu eel, mil lõppemas on ligi veerand miljoni tarbija elektrilepingud, muutunud aktiivsemaks. Näiteks võib uudsete lahendustena esile tõsta elektrinäitude teatamise mobiilirakendust, tarbijate infopäevi ja müüginippe kaubanduskeskustes.

Eesmärk: elektrimüüjat vahetanud tarbijate arv on tõusnud Euroopa keskmisele tasemele.
Kui Euroopas on aktiivseid tarbijaid ligi 10 protsenti, siis sellest näitajast kõrgem protsent elektrimüüja vahetajaid oleks selge märk sellest, et tarbijad on turul toimuvast teadlikud ning kasutavad oma õigust valida. Paraku on elektrimüüjat vahetanud kümne kuu jooksul 1,8 protsenti tarbijatest, mis näitab, et tarbijad ei näe väikeste hinnavahede ning elektrilepingu vahetamise keerulise protsessi tõttu põhjust pakette võrrelda ega vahetada. Praegune turustatistika näitab ka, et senises turuolukorras on tarbijal olnud võimalik suurem hinnavõit saavutada õige elektripaketi valimisel, mitte kindla müüja eelistamisel. Samas on oluline näitaja, et aasta algusest on vahetajate arv liikunud tõusvas joones.

Eesmärk: laiem elektripakettide valik.
Mida rohkem on pakette, seda enam on põhjust arvata, et tarbijatel on orienteerumiseks piisavalt infot ning ka huvi ja motivatsiooni erinevaid pakette valida. Hetkeseisuga on elektripakettide arv võrreldes aasta algusega kasvanud ja tarbijate valikus on enam kui 110 erinevat elektripaketti. Paketivaliku laienemise võib siiski ajastada rohkem aastasse 2017, kui kõik tarbijad on üle viidud tunnipõhisele kauglugemisele, mis omakorda annab müüjatele võimalusi teha paindlikumaid pakkumisi.

Eesmärk: vähenenud üldteenuse kasutajate arv.
Suur üldteenuse kasutajate hulk teeb müüjatele konkureerimise raskemaks ning uute müüjate turule sisenemise ebatõenäoliseks. Üldteenuse ehk seni turul kõige kallimat valikut omanud tarbijate arv on aina vähenemas, näiteks septembris oli vaid 24 protsenti tarbimiskohtadest elektrilepinguta. Üldteenusele on jäänud ainult väiksemahulised tarbijad, kuna kogu tarbitavast elektrienergiast kasutab üldteenust vaid 12 protsenti.

Seniste märkide põhjal on keeruline pidada meie elektriturgu lõplikult avatuks, kuna elektrimüüjate konkurents ja ka tarbijate huvi pakettide võrdlemisel on madal. Samas näeme samme positiivsel suunal, kuna elektrimüüjat vahetavate tarbijat arv on aasta algusest kasvanud ning üldteenuse tarbijaid on üha vähem. Kindlasti on esimene avatud turu aasta nii tarbijatele kui müüjatele sisseelamise aasta, mida tulekski võtta kui võimalust õppida, et olla valmis astuma 2014. aastal üle seniste turupiiride vastu uutele võimalustele ja väljakutsetele. Seejuures on konkurentsi edendamiseks ja pakettide valiku laienemiseks pandud suured ootused EstLink 2 valmisele uuel aastal, kuid ei tasu jääda lootma, et see toob kaasa suuri imesid. Pigem peaksid kohalikud elektrimüüjad uuel aastal panustama jätkusuutliku aktiivse tegevuse arendamisse, pöörates rohkem tähelepanu lisandväärtuste loomisele ja teeninduskultuuri arendamisele.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/energia/kommentaar-elektriturg-pole-aastaga-loplikult-avanenud.d?id=67115544