Küsimusele, kas üldteenuse hind saab jaanuaris olema kõrgem või madalam fikseeritud hinnaga lepingust, on natuke vara vastata. Kui eelmisel nädalal oli jaanuari 24 päeva arvutuste kohaselt fikseeritud ja börsihinna pakettide hinnavaheks seitse protsenti börsihinna kasuks, siis juhul, kui üldteenusele lisatav juurdehindlus oleks väiksem kui seitse protsenti, oleks üldteenus odavam, kui fikseeritud hind.
Meie arvutused olid aga üldistatud ja kuna kuu lõpuni on veel mõned päevad aega, siis ikkagi on tegemist prognoosiga, mis jaanuari lõpupäevil börsihinna ootamatul tõusul enam paika ei pea. Seega tuleb oodata ära 9. veebruar ja siis saab hinnata, kuidas üldteenuse hind fikseeritud ja börsihinna kõrval paistab ning kui palju erinevad erinevate üldteenuse osutajate üldteenuse hinnad.
Arvestades seda, et 35 protsenti tarbimiskohtadest oli eelmise aasta 31. detsembri seisuga lepingutega katmata, on üldteenuse hind kindlasti paljude jaoks edasiste sammude tegemiseks määrav. Kui üldteenus jääb odavamaks kui paketid, siis satub ohtu konkurents elektriturul. Kui üldteenuse hind on oluliselt kallim kui paketid, siis võib elekter kaitsetumatele tarbijatele jääda vähem kättesaadavaks.
Kuidas kujuneb üldteenuse hind?
Üldteenuse hind ei pruugi olla üle Eesti ühesugune, sest iga jaotusvõrguettevõtja (või tema poolt nimetatud müüja) kehtestab oma teeninduspiirkonna kohta oma üldteenuse hinna. Jaotusvõrguettevõtjaid on Eestis üle 30. Suurim neist on ca 88 protsendi suuruse turuosaga Elektrilevi OÜ, kes nimetas üldteenuse osutajaks Eesti Energia. Seega võib 9. veebruaril olla üldteenuse hindu nii palju erinevaid nagu on jaotusvõrguettevõtjaid või nende poolt nimetatud müüjaid. Lisaks võib üldteenuse hind olla kujundatud nii ühetariifsena (ööpäevaringselt üks hind kWh kohta) kui ka kahetariifsena (öö- ja päevahind eraldi).
Üldteenus hinna kujunemine on sarnane börsipaketi alusel kujunevale hinnale. Erinevus võib olla börsihinnale lisanduvas juurdehindluses. Börsipaketi puhul on hinnaks börsihind, pluss elektrimüüja marginaal. Üldteenuse puhul on börsihind, mõistlik ärikasum ja üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud.
Arvatakse, et üldteenusele lisanduv üldteenuse osutaja mõistlik ärikasum ja põhjendatud kulutused on suuremad, kui börsipakettides sisalduv müüja marginaal. Seda, kas see tõele vastab, näeme esimest korda 9. veebruaril.
Siiski peaks üldteenuse osutaja olema suuteline põhjendama erinevust börsipaketi juurdehindluse ja üldteenuse juurdehindluse vahel, sest tegevus (elektrimüük tarbijale) on sama. Üldteenuse puhul on tegevusi müüja jaoks isegi vähem, sest üldteenuse osutamiseks ei sõlmita tarbijatega eraldi lepinguid, vaid elektrimüük toimub tüüptingimuste alusel. Konkurentsiametil on õigus teha üldteenusele lisatava juurdehindluse osas ka järelevalvet.
