Augusti seisuga oli veerand tarbimiskohtadest endiselt elektrilepinguta ning portaali Energiaturg.ee analüütiku Pirmin Tamme sõnul võiks see osakaal praeguseks olla väiksem.
Üldteenust tarbivad isikud, kes ei ole allkirjastanud mõne elektrifirmaga lepingut. Elektrimüüja valib neile võrguettevõte. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi andmetel on üldteenust kasutavate tarbimiskohtade osakaal vähenenud üheksa kuuga 10%.
“Üldteenuse kasutajate suuremaid kulutusi arvestades võiks tarbijate arvu vähenemine olla suurem,” kinnitas Tamm.
Nii varasematel kuudel kui septembris oli üldteenus avalike hinnakirjade järgi populaarsematest elektripakettidest kallim. Viimase kolme kuu jooksul on hind liikunud kasvutrendis, kuigi septembris suuremate üldteenuse osutajate marginaalid ei suurenenud.
Imatra ja Eesti Energia langetasid eelmise kuuga võrreldes üldteenuse marginaalide hindu ning VKG Elektrivõrgud jättis marginaali samale tasemele. Üldteenuse marginaal ühe kWh kohta oli septembris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel – 0,65 senti koos käibemaksuga. Järgnesid Eesti Energia 0,80 ja Imatra Elekter 0,82 sendiga.
Tamm selgitas, et marginaal moodustab üldteenuse hinnast vaid väikese osa, umbes 11%. Üldteenuse kallinemise taga viimasel kolmel kuul on kõrgemad börsihinnad. Selle taga on peamiselt suurenev nõudlus, erinevate elektrijaamade tehnilised rikked ning madal veetase ja ülekandevõimsuste hooldused Põhjamaades.
Kõige enam säästsid avalike hinnakirjade järgi septembris fikseeritud pakettide kasutajad. Valdavas osas Eestist on võrguettevõtteks Eesti Energia monopolist tütarfirma Elektrilevi, mis on kinnitanud, et nende valik on emafirma Eesti Energia.
