Esimese avatud elektrituru aasta kogemuste põhjal on keeruline pidada meie turgu lõplikult avatuks, kuna elektrimüüjate konkurents ja ka tarbijate huvi pakettide võrdlemisel on madal.
Samas näeme samme positiivsel suunal, kuna elektrimüüjat vahetavate tarbijat arv on aasta algusest kasvanud ning üldteenuse tarbijaid on üha vähem. Kindlasti oli möödunud aasta nii tarbijatele kui müüjatele sisseelamise aasta, et olla valmis astuma 2014. aastal üle seniste turupiiride vastu uutele võimalustele ja väljakutsetele.
Hinnavõidu toob õige pakett, mitte müüja
Kui Euroopas on aktiivseid tarbijaid ligi 10 protsenti, siis on Eestis esimese aasta jooksul vahetanud elektrimüüjat ligi 4,9 protsenti tarbijatest ja see protsent on liikunud tõusvas joones, seda ka tänu järjest vähenenud üldteenuse kasutajate arvule. Viimastel kuudel on üldteenus osutunud tarbijatele ka kõige kallimaks valikuks ja seda on kasutama jäänud vaid väiksemahulised tarbijad, kuna kogu tarbitavast elektrienergiast kasutab üldteenust vaid 7 protsenti oktoobrikuu seisuga.
Praegune turustatistika näitab ka, et senises turuolukorras on tarbijal olnud võimalik suurem hinnavõit saavutada õige elektripaketi valimisel, mitte kindla müüja eelistamisel. Mida rohkem on aga pakette, seda enam on põhjust arvata, et tarbijatel on motivatsiooni erinevaid pakette valida. Hetkeseisuga on elektripakettide arv võrreldes aasta algusega kasvanud ja tarbijate valikus on enam kui 84 erinevat elektripaketti. Paketivaliku laienemise võib siiski ajastada rohkem aastasse 2017, kui kõik tarbijad on üle viidud tunnipõhisele kauglugemisele, mis omakorda annab müüjatele võimalusi teha paindlikumaid pakkumisi
Estlink 2 ei taga madalamat hinda
2014. aasta elektrihinnad peaksid tänu Estlink 2-le ja Euroopa ühisturule muutuma stabiilsemaks ja turg avatumaks. Konkurentsi edendamiseks ja pakettide valiku laienemiseks on suured ootused pandud Eesti ja Soome merekaabli käiku laskmisele uuel aastal, aga see ei tähenda ilmtingimata hindade langust, vaid võib ka minna vastupidi. Meie hinnad Põhjamaadega ühtlustuvad siis veelgi enam, eriti Soome hinnapiirkonnaga, ja vaadates ajalugu olid näiteks 2011. aastal börsihinnad Eesti hinnapiirkonnas soodsamad kui Soomes, 2012. aastal aga hoopiski kallimad.
Põhjamaade hindu kujundab suuresti hüdroreservuaaride tase, mis on aasta lõikes küll madal olnud, kuid läheneb hetkel jõudsasti mediaantasemele ja seetõttu on olnud ka börsihinnad soodsamad. Kuna elektrihinna kujunemist mõjutavad suuresti ilmastik, erinevad rikked ja korralised hooldused, on hinnaliikumiste ennustamine keeruline. Näiteks 2012. aastal oli hürdoreservuaaride tase ääretult kõrge ning börsihinnad sellest tulenevalt madalad, 2010. aastal aga risti vastupidi. Lõppenud aastal on tase küll olnud madal, kuid hinnad on endiselt püsinud stabiilsed – tõenäoliselt „pikale veninud sügise või hilise pehme talve” tõttu, kuna temperatuurid on püsinud igal pool üle normaaltaseme ja tänu rohketele sademetele on ka reservuaaride täituvus viimastel kuudel kõvasti üle normaaltaseme püsinud. Tähtsaks hinnamõjuriks tuleval aastal on ka saastekvootide hinnad, kus analüütikud ootavad 35%-st tõusu aasta teises pooles.
Müüjad võiksid aktiivsemad olla
Kohalikud elektrimüüjad peaksid uuel aastal panustama eelkõige jätkusuutliku aktiivse tegevuse arendamisse, pöörates rohkem tähelepanu lisandväärtuste loomisele ja teeninduskultuuri arendamisele – see loob ka tarbijatele huvi pakette võrrelda ning tugevdab konkurentsi turul.
Esimesel aastal elektrimüüjate osas väga palju turul ei muutunud ning müüjad ei otsinud piisavalt innovatiivseid lahendusi, et uute klientideni jõuda. Uue müüjana lisandus seni vaid äritarbijatele keskenduv Inter Rao ning koduklientidele suunatud Starman. Müüjad muutusid aktiivsemaks aasta lõpus, mil kaotasid kehtivuse ligi veerand miljoni tarbija elektrilepingud ja uue aasta alguse statistika näitab täpsemalt, millised on olnud tarbijate populaarsemad valikud.
Allikas: Õhtuleht – http://www.ohtuleht.ee/559857/elektriturg-2014-stabiilsemaid-elektrihindu-oodates
