Millele tasub tähelepanu pöörata elektrimüüja ja –paketi valikul?

Pirmin Tamm, Energiaturg.ee juhtiv analüütik

Käesoleval aastal avanes kõigi tarbijate jaoks elektriturg ja Eesti Energia monopoliajastu sai teoorias läbi. Erinevaid elektrimüüjaid, sealhulgas võrguettevõtjaid, on palju ja nende pakutavaid pakette veelgi rohkem, mis teeb sobiliku lahenduse leidmise väga keerukaks. Kõigepealt seisavad elektripaketi valiku ees äritarbijad, kelle sõlmitud pooleaastased lepingud lõpevad 1. juulist 2013 ja kui ei ole soovi lepingut edasi pikendada, siis tuleb uus leping sõlmida hiljemalt 9. juunil.

Senine Energiaturg.ee statistika on näidanud, et suured hinnavahed tulenevad valest hinnatüübist, mis tähendab, et esmatähtis on valida enda tarbimisele ja riskivalmidusele vastav lahendus ning seejärel keskenduda sobiva müüja leidmisele. Näiteks mõjutab börsihinnale lisatav müüja marginaal elektriarve suurust oluliselt vähem kui valik fikseeritud- või börsihinnaga lepingu vahel.

Ühetariifsed paketid on müüjate lõikes võrreldavad, kuid eriti väiksemate tarbijate puhul tuleb pöörata tähelepanu kuutasule, mida müüja võib küsida iga mõõtepunkti eest. Ajatariifsete arvestite puhul tuleb eraldi võrrelda öise ja päevase elektritarbimise osakaalu kogutarbimisest. Kui need jaotuvad võrdselt on suure tõenäosusega soodsam valida ajatariifne pakett. Üldine reegel on, et mida suurem on öine tarbimine, seda tõenäolisemalt tasub ajatariifne pakett end ära. Näiteks suurema osa ajast töötundidel elektrit tarbiva büroohoone puhul tasuks valida suure tõenäosusega ühetariifne pakett. Tööstusettevõttes, kus masinad töötavad ööpäevaringselt, on aga enamasti kasulikum ajatariifne pakett.

Valik muutub keerulisemaks kui kaasata võrdlusesse ka börsihinnaga ja kombineeritud paketid. Siinkohal peab tarbija mõistma, et börsihinna puhul kannab hinnakõikumise riski tarbija ning kahjuks ei oska keegi börsihinda ette ennustada, kuna see sõltub mitmest asjaolust ning suuresti ka ilmast. Börsihinnad on küll viimase pooleteise aasta jooksul olnud madalad, kuid näiteks lähiminevikus, 2010. aastal olid börsihinnad 70 protsenti kallimad kui seda 2012. aastal. Praeguste hindade juures kehtib eeldus, et mida suurem on öise elektri tarbimise osakaal, seda kasulikum on tõenäoliselt eelistada börsihinnaga paketti fikseeritule, kuna öötariifi kehtivusajal on hinnad oluliselt madalamad kui päeval ning börsihinna arvutamisel kasutatakse ju enamasti kaalutud keskmist hinda. Energiaturu korraldatud elektri ühisost Energiatunnel näitas trendi, et tarbijad on juba teadlikumad ning suurem osa on huvitatud börsihinnaga elektri ostmisest, mis on avatud elektriturul seni olnud soodsam.

Fikseeritud hinnaga elektri ostmine tähendab tegelikkuses seda, et hinnarisk lasub elektrimüüja õlul ning tarbija jaoks on valik ohutu. Paralleeli võib siinkohal tõmmata kindlustussektoriga, kus klient maksab igakuiselt kindla summa selle eest, et õnnetusjuhtumi korral kaetaks tema kulud. Sama põhimõte kehtib ka fikseeritud hinna puhul, kus oma riskide vähendamiseks tuleb tõenäoliselt rohkem maksta. Kui aga näiteks tänasel päeval hind fikseerida ning börsihinnad peaksid lähitulevikus oluliselt tõusma, oleks just fikseeritud hind soodsam valik ning vastupidi. Kombineeritud hinna puhul kannavad riske mõlemad osapooled, olenevalt tarbimiskoguse fikseerimise osakaalust.

Tähelepanu tuleb pöörata ka lepinguperioodi pikkusele ja ostumomendile, näiteks kui sõlmida pooleaastane leping kevadel, jäävad lepinguperioodi ainult soojad kuud ja kevadine suurvesi, mille tulemusel on hind suure tõenäosusega tunduvalt odavam kui aastase lepingu puhul, kuhu jääksid sisse ka krõbedad talvekuud. Kui aga suvekuudeks sõlmitud leping lõpeb vahetult enne talve ehk külmaperioodi algust, tasuks pooleaastase lepingu asemel valida pigem aastane leping ning võimaluse korral sõlmida leping just aasta keskel, mil hinnad on tõenäoliselt soodsamad tänu tuletistehingute odavnemisele.

Avatud elektriturg on tarbijatele veel harjumatu ja uus olukord, kuid üldiseid reegleid järgides on tarbijatel lihtsam valikuid teha. Oma tarbimisandmetele soodsaima paketi leidmine ja teadliku valiku tegemine eeldab aga tarbija aktiivsemat osalust elektripakettide võrdlemisel ja hinnamuutuste jälgimisel.