Esimesed avatud turu elektripaketid on avalikkuse ette toodud ja nii ajakirjanduses kui sõpraderingis arutletakse, kui suureks kujuneb elektriarve järgmisest aastast. Palju küsitakse üksteiselt ka selle kohta, milliselt elektrimüüjalt kavatseb keegi järgmisest aastast elektrit osta ja mida selleks teha tuleb. Seetõttu on päris õige aeg rääkida lähemalt, mida elektrimüüja vahetamine ja valimine endast kujutab ning millele tuleks otsuste tegemisel tähelepanu pöörata.
Mis siis on elektrimüüja vahetamine? Teooria kohaselt on elektrimüüja vahetamine tarbija vabatahtlik liikumine ühe elektrimüüja juurest teise juurde. Esmakordselt saab eesti tarbija elektrituru avanemisel oma tänase elektrimüüja (võrguettevõtja või tema nimetatud müüja) uue elektrimüüja vastu välja vahetada 1. jaanuarist 2013. Selleks tuleb tal sõlmida uue müüjaga elektrileping hiljemalt 10. detsembriks 2012. Kui tarbija nii talitab, siis ostab ta 1. jaanuarist 2013 elektrit enda valitud müüjalt ja enda valitud elektripaketiga. Selline kindel tähtaeg on seotud elektrimüüja vahetuse tehniline protsessiga, mis võtab aega 21 päeva ja jõuab lõpule kalendrikuu vahetusel.
Müüja vahetusega ei ole seevastu tegemist siis, kui tarbija valib sama elektrimüüja paketivalikust uue elektripaketi. Näiteks kui tarbija ei taha elektrituru avanemisel oma elektrimüüjat vahetada, vaid soovib ka 1. jaanuarist 2013 jätkata elektriostu oma tänaselt elektrimüüjalt (võrguettevõtjalt või tema nimetatud müüjalt), on tal kaks varianti mille vahel otsustada:
1. variant: tarbijal on võimalik valida oma praeguse müüja paketivalikust endale sobiv elektripakett ja sõlmida oma tänase elektrimüüjaga selle kohta ka leping. Lepingu sõlmimiseks on tal veidi rohkem aega, kuni 31.detsembrini 2012, sest müüja sellisel juhul ei vahetu ja 21-päevast tehnilist protsessi läbida ei ole vaja;
2. variant: kuna kõik müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingud lõpevad seisuga 31. detsembrini 2012 automaatselt seaduse alusel ära, siis kui tarbija ei ole selleks ajaks sõlminud ühegi elektrimüüjaga elektrilepingut, jääb ta ostma elektrit oma võrguettevõtjalt või tema nimetatud müüjalt. Kui selline tarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63- amprise peakaitsmega äritarbija (nn väiketarbija), siis ostab ta elektrit üldteenusena. Üldteenuse hind kujuneb börsihinna alusel, millele üldteenuse osutaja lisab põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi. Kui selline tarbija on aga suurem äritarbija, siis ostab ta elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga, millele lisanduvad võrguettevõtja kulud. Kummalgi juhul tarbijaga eraldi lepingut ei sõlmita, vaid elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema nimetatud müüja veebilehel avaldatud tüüptingimuste alusel.
Otsuse, kas elektrimüüjat vahetada või paketti valida, saab tarbija paremini teha siis, kui on selge, millised on elektrimüüjate pakkumised. Enamus elektrimüüjaid on lubanud paketid avaldada oktoobrikuu jooksul. Tarbijal on võimalik elektrimüüjate pakettidega tutvuda nii müüjate juures, näiteks nende veebilehtedel, kui anda äsja avatud andmelaos (http://andmeladu.elering.ee/consumer/home) meelepärasele müüjale nõusolek teha talle personaalseid pakkumisi. Kui Eestisse luuakse ka Euroopas tuntud hinnavõrdlusportaalid, siis on tarbijatele ka neist otsuse tegemisel palju abi. Elektrimüüja valikul ja pakettide võrdlemisel tasub teada järgmist:
• võrrelda tasub ainult elektrienergia hinda, sest võrgutasusid, riiklikke makse (käibemaks ja aktsiis) ega taastuvenergia tasu elektrimüüja mõjutada ei saa;
• elektrimüüjat saab valida ja vahetada tarbija, kelle võrguühenduse suhtes on sõlmitud kehtiv võrguleping. Kehtiva võrgulepingu olemasolu tasub kindlasti üle kontrollida ja vajadusel pöörduda võrguettevõtja poole;
• sobiva paketi valikuks on otstarbekas teada oma tarbimisandmeid. Tarbimisandmeid saab küsida oma võrguettevõtjalt või Eleringi hallatavast andmelaost. Kui kodutarbija annab elektrimüüjale nõusoleku tarbija tarbimisandmeid näha, et elektrimüüja saaks teha sobiva pakkumise, siis peab selline füüsilisest isikust tarbija nõusolek olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest tarbimisandmed on tarbija isikuandmed, mida elektrimüüja töötlema asub;
• elektripaketi kohta tasub küsida elektrimüüjalt lisainfot ja selgitusi. Kõige olulisemad lepingutingimused lisaks hinnale on lepingu periood (tähtajatu, tähtaegne leping), lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused (leppetrahviga või ilma), maksetingimused (ettemaksu kohaldamine, maksetähtpäev, otsekorraldusega seotud soodustused), viivise suurus, elektrimüüja lisaboonused, taastuvenergia osakaal, muutuva hinnaga pakettide puhul müügimarginaali ühepoolse muutmise õigus, paberarvete lisatasu jne. Elektrimüüjalt võiks küsida ka olemasoleva ja uue paketi põhilisi sarnasusi ja erisusi ning paluda müüjal arvutada, kui palju tuleks uue paketi valikul eelmise perioodi tarbimisandmete alusel tarbijal aastas elektri eest hinnanguliselt maksta.
Kui tarbija on otsustanud müüjat vahetada, tasub järele uurida, millised sammud tuleb tal müüjavahetuseks astuda ja kui kaua see aega võtab. Eestis saab müüjavahetuse täpne mudel paika väljatöötamisel oleva võrgueeskirjaga, kuid olulisemad küsimused, millele tarbija peaks uuest aastast elektrimüüja vahetamisel vastuseid otsima, on järgmised:
• kas tarbija peab ise eelmise müüjaga lepingu lõpetama või saab ta selleks volitada uut elektrimüüjat,
• kui palju tuleb eelmisele müüjale elektrilepingu lõpetamisest ette teatada,
• kas eelmise lepingu lõpetamine toob kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse,
• kas võlgnevus eelmisele müüjale on takistuseks eelmise lepingu lõpetamisele või vaieldakse neid vaidlusi väljaspool müüjavahetuse protsessi.
Neile küsimustele antavatest vastustest sõltub, mis ajast tarbija tegelikult müüjat vahetada saab. Kui müüjavahetuse üldreegel on see, et vahetus kestab 21 päeva ja saab toimuda kalendrikuu vahetusest tähendades teoreetiliselt seda, et müüjat saab vahetada kord kuus, siis praktikas ei pruugi see kaugeltki nii olla. Kui näiteks tarbijal on elektrimüüjaga sõlmitud elektrileping, mida on võimalik lõpetada 30-päevase etteteatamistähtajaga, siis võib müüjavahetus venida ühe kuu asemel kahe kuu pikkuseks protsessiks.
Lõpetuseks jääb soovida, et Euroopa hea tava elektrimüüja vahetamiseks jõuab ka Eestisse. Euroopa hea tava soovitab nimelt lahendust, kus tarbijal tuleb müüjavahetuseks sõlmida üksnes leping uue müüjaga, kes korraldab kõik muu vajaliku. Elektrimüüja vahetamine peaks Euroopa hea tava kohaselt muutuma nii kiireks, et müüjat saaks vahetada ühe ööpäevaga. Arvestades seda, et kogu elektritarbimise mõõtmine viiakse Eestis lähiaastatel üle kauglugemisele ning loodud on ka tsentraalne andmeladu, ei ole eesmärk Eesti jaoks sugugi saavutamatu.
