Võrdle ja leia parima hinnaga elektripakett

Elektrimüüjad arvutavad börsihinna kaalutud keskmise meetodil, kus korrutatakse läbi börsi tunnihind ja tunnitarbimine kogu kuu vältel. Kaalutud keskmine hind on enamasti kõrgem Nord Pool Spoti kodulehel kättesaadavast aritmeetilise keskmise teel arvutatud hinnast, kuna lisaks börsihinnale muutuvad ka tarbimiskogused. Kahetariifsete pakettide korral leitakse eraldi kaalutud keskmine hind nii päeva- kui ka öötarbimisele.

Kui Sa ei ole sõlminud elektrilepingut ühegi müüjaga, müüb Sulle elektrienergiat võrguettevõtja, kelle võrguga on Sinu elektripaigaldis ühendatud või tema nimetatud müüja. Väiketarbijale – kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või äritarbija –, kelle peakaitse on kuni 63 A, müüb võrguettevõtja või tema nimetatud müüja elektrit elektribörsi hinna, põhjendatud kulutuste ja mõistliku ärikasumi põhjal kujuneva üldteenusena. Ülejäänud äritarbijatele (üle 63-amprise peakaitsmega) müüb võrguettevõtja või tema nimetatud müüja elektrit avatud tarnena bilansienergia hinnaga, millele lisandub põhjendatud kulutuste summa.

Elektrimüüja vahetamine kui toiming on Sulle tasuta. Elektrimüüja vahetamisel võivad tekkida lisakulutused juhul, kui olemasoleva elektrimüüjaga sõlmitud lepingus on kokku lepitud leppetrahv ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest. Samuti tuleks müüjavahetusega seoses tasuda eelmisele müüjale kõik võlgnevused.

Elektrimüüjat saad vahetada kord kuus. Uue lepingu saad sõlmida igal ajal, kuid reaalne vahetus toimub kuuvahetusel. Tuleb arvestada, et elektrimüüja vahetuse protsess ise võtab aega kuni 21 päeva. Seega, kui soovid, et müüjavahetus toimuks juba järgmise kuu algul, pead uue elektrilepingu sõlmima vähemalt 21 päeva enne kuu lõppu. Müüjavahetuse protsessi võib muuta pikemaks see, kui eelmise elektrimüüjaga sõlmitud lepingu lõpetamine on seotud pikemate tähtaegadega või lisakohustustega.

Kuni aastani 2013 ei olnud vajadust teha vahet võrguteenustel ja elektrimüügil, sest mõlema teenuse pakkujad olid tarbija jaoks kindlaks määratud. Elektrituru avanemisega olukord muutus. Turule tulid ja tulevad ka edaspidi mitmed elektrimüüjad, kes omavahel konkureerivad ja Sul on võimalus valida, kellelt elektrit osta. Võrguettevõtjat ei saa aga jätkuvalt valida, sest võrguteenuseid jääb osutama ettevõte, mille võrguga on tarbimiskoht ühendatud.

Elektrimüüjat saavad valida ja vahetada need tarbijad, kellel on võrguettevõtjaga sõlmitud kehtiv võrguleping. Võrgulepingu alusel toimub elektrienergia edastamine ja mõõtmine. Kui tarbimiskohas puudub kehtiv võrguleping, siis võrguettevõtja teenuseid ei osuta ning elektrimüüja elektrit müüa ei saa. Võrgulepingu olemasolu kontrollimiseks või võrgulepingu sõlmimiseks pöördu oma võrguettevõtja poole. Võrguettevõtjate teeninduspiirkondade kohta saad täpsemat infot Konkurentsiameti koduleheküljelt. Võrgulepingu olemasolu on võimalik kontrollida ka andmevahetusplatvormi kaudu (http://andmeladu.elering.ee/consumer/home).

Kui olete äsja soetanud uue eluaseme, maatüki, korteri või eramu, tuleks esimese sammuna sõlmida võrguleping piirkonna jaotusvõrguettevõtjaga. Jaotusvõrguettevõtjad elektriturul leiate Konkurentsiameti koduleheküljelt. Võrguettevõtja teavitab Teid võrgulepingu kehtivuse algusest, reeglina on see allkirjastamise hetkest järgneval päeval. Elektrileping tuleb alati sõlmida hiljemalt päev enne võrgulepingu kehtima hakkamist, et võrgu- ja elektrileping hakkaksid samast päevast kehtima. Kui elektrileping hakkab hiljem kehtima ehk kas järgmise või ülejärgmise kuu vahetusel, müüakse Teile seni elektrit Üldteenuse korras.

Võlaõigusseaduse § 234 kohaselt loetakse tähtajaline elektrileping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki pool teisele oma teistsugusest tahtest. Elektrimüüjatel on aga erinevad lepingu pikenemise tingimused ja seetõttu tasub olla tähelepanelik ja oma soovist tähtaja saabumisele eelnevalt vähemalt üks kuu varem müüjale teada anda.

Riik on avanud infotelefoni 6 160 160, kust saab abi küsida. Osadel elektrimüüjatel on klienditeenindused, kuhu saab kohale minna, see-eest kõigil müüjatel on infotelefonid. Elektrilepingut on võimalik sõlmida ka telefoni teel, mille järel müüja saadab kliendile koju kokkulepet kinnitava kinnituskirja. Sidevahendi teel sõlmitud lepingust saab kodutarbija taganeda 14 päeva jooksul. Äritarbijad saavad lepingust taganeda lepingus kokkulepitud tingimustel või vastavalt seadustele.

Fikseeritud hinnaga paketid annavad hinnakindluse, kuna hind on lepingu kehtivusajaks kinnitatud ja see ei muutu. Börsihinnaga pakettides on hind pidevalt muutuv. Mõlema paketi eelised ja puudused: Fikseeritud hinnaga pakett: +Kindel hind kokkulepitud perioodiks +Kodutarbijatel võimalus leping ühekuuse etteteatamistähtajaga lõpetada, kui kokkulepitud hind on liiga kallis - Müüja on fikseeritud hinda sisse arvestanud kõik riskid, mistõttu võib kokkuvõttes see pakett osutuda kallimaks - Juriidilistelt isikutelt võib müüja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel küsida siiski leppetrahvi Börsihinnaga pakett: +Elektrihind on turuhind, mis võimaldab paindlikult nii paketti kui müüjat vahetada - Hind selgub tagantjärgi ja ette seda ei tea - Kui tarbijal ei ole tunnilugemisega arvestit, siis kujuneb börsihind tema jaoks kaalutud keskmise hinnana, mis pole üks-ühene börsihind  

Elektrimüüjad kasutavad kaalutud keskmise börsihinna arvutamiseks võrguettevõtjate kodu- ja väiksemate äritarbijate tüüpkoormusgraafikuid, mis näitavad tarbimise jaotumist tundide kaupa aasta läbi igal päeval ja igal tunnil. Kõik võrguettevõtjad koostavad oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud erinevate arvutusmeetodide alusel ja peavad need kooskõlastama Konkurentsiametiga. Tüüpkoormusgraafikud on kättesaadavad Konkurentsiameti veebilehel: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=22558

Elektrituru üle teostavad järelevalvet kaks regulaatorit. Konkurentsiamet teostab elektrituruseaduse alusel järelevalvet turuosaliste üle, samuti lahendab Konkurentsiamet selliseid kaebusi, kus üks turuosaline leiab, et teise turuosalise käitumine on vastuolus elektrituruseadusega. Tarbijakaitseamet kaitseb füüsilisest isikust tarbija õigusi tarbijakaitseseaduse alusel, aidates lahendada ka lepingutest tulenevaid vaidlusi, kui vaidlusalune summa on üle 20 euro. Rohkem infot tarbijaõiguste kohta Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=tarbija ja Tarbijakaitseameti veebilehel: http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/elekter/

Börsihinnad on tundide, päevade, nädalate, kuude ja aastate kaupa avaldatud Nord Pool Spot leheküljel http://www.nordpoolspot.com/Market-data1/Elspot/Area-Prices/ALL1/Hourly/ , kus Eesti tarbijad peaksid Eesti hinnapiirkonna hindade vaatamiseks valima EE hinnad ning Elspot (päev-ette) turu hinnad. Nii näeb viidatud lehelt, et 2016. aasta Eesti hinnapiirkonna aritmeetiline keskmine hind oli ilma käibemaksuta 33,06 eurot MWh kohta, mis tähendab 3,97 senti/kWh käibemaksuga.

Elektrimüüjatel on kohustus esitada tarbijatele info (näiteks veebilehel, arvel) selle kohta, kui palju ta kas ise tootis või ostis tootjalt müügiperioodile eelneval aruandeaastal taastuvenergiat. Kui elektrimüüja on sellise info avaldanud, siis seda taastuvenergia osakaal näitabki. Kui müüja infot avaldanud ei ole, siis on osakaaluks 0%. Kui müüja pakub rohelise energia paketti, siis on osakaaluks müüja garanteeritud taastuvenergia %.

Ei vabasta. Taastuvenergia tasu on seadusega ettenähtud toetus elektritootjatele, mida võrguettevõtjad koguvad tarbijatelt kokku ja mille süsteemihaldur maksab tootjatele edasi. Seega on taastuvenergia tasu üks osa võrguettevõtja poolt esitatavast arvest. Elektrimüüjate rohelise energia paketid on aga müüja lubadus müüa tarbijatele taastuvenergiat koguses, millele ta on taastuvatest energiaallikatest tootnud või taastuvenergia tootjalt ostnud.

Elektrimüüjat saab valida see isik, kellel on sõlmitud võrguettevõtjaga kehtiv võrguleping. Kui korteriühistu ostab elektrit ühiselt ja võrguleping on korteriühistu nimel, siis on ka korteriühistu selleks isikuks, kes valib elektrimüüja ja sõlmib elektrilepingu või siis jääb ostma üldteenust tüüptingimuste alusel. Kui aga kortermaja on üksikostul ja igal korteriomanikul on endal sõlmitud võrguettevõtjaga võrguleping, siis saab iga korteriomanik ise valida endale meelepärase elektrimüüja. Korteriühistu võib otsustada, et ühisostult minnakse üle üksikostule või vastupidi ning kui võrguettevõtjaga on ka võrgulepingud ümber sõlmitud, siis saab elektriost toimuda nii nagu ühistu on otsustanud.

Seni oli arvel viis osa: võrgutasud, elektrienergia maksumus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Peale elektrituru avanemist kuuluvad võrguettevõtja poolt esitatavale arvele võrgutasud, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Elektrimüüja poolt esitatavale arvele kuuluvad elektripaketi hinnakomponendid (kWh hind, kuutasu, börsihind, püsitasu, müüja marginaal, ettemaks jms) ning käibemaks. Elektrimüüja ja võrguettevõtja võivad kokku leppida, et elektrimüüja esitab nii võrgutasude kui elektrienergia kohta tarbijale ühe kompaktse arve, kuid siiski eristatakse arvel eelnimetatud osi ning konkurents toimub elektrimüüjate vahel just elektripaketi hinnakomponentide osas.

Väiketarbija mõistega määratletakse isikuid, kellele tagatakse üldteenusena elektriostu õigus. Väiketarbijateks on kõik kodutarbijad, korteriühistud, korteriomanike ühisused ja need väiksemad äritarbijad, kelle elektripaigaldis on ühendatud võrguga madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.

Äritarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majandustegevuses, näiteks osaühing ostab elektrit büroos, tööstur tööstuses jne. Äritarbijaks võib olla nii äriühing kui ka füüsilisest isikust ettevõtja, tähtis vahettegemiseks kodutarbijast on see, kas elektrit kasutatakse koduses majapidamises või oma majandus- või kutsetegevuses.

Kodutarbija on füüsiline isik, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises isiklikuks tarbimiseks ehk teisisõnu oma kodus, suvilas jne.

EIC-kood on unikaalne kood, mis antakse igale turuosalisele ja mõõtepunktile. EIC-kood on oluline eelkõige selleks, et turuosaliste vahel vahetatav info liiguks õigete isikute vahel ja õigete tarbimiskohtade osas. Küsi EIC-koodi kohta rohkem infot oma võrguettevõtjalt.

Andmeladu ehk andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus elektrimüüja vahetamiseks. Andmelaos hoitakse tarbijate tarbimisandmeid. Andmeladu haldab Elering AS. http://andmeladu.elering.ee/consumer/home

Eestis võivad elektrienergiat müüa ettevõtted, kellel on Konkurentsiameti luba. Tegevusloa olemasolu näed majandustegevuse registrist. Seadus näeb ette ka erandeid, mis puhul elektri müümiseks tegevusluba vaja ei ole. Nii näiteks võivad tegevusloata elektrit müüa korteriühistud oma liikmetele või majaomanik üürnikele.

Kui äritarbija, kelle võrgu peakaitse on üle 63 ampri, ei vali endale elektrimüüjat või tema elektrileping lõppeb ning ta ei sõlmi eelmise lepingu lõppemise ajaks uut elektrilepingut, on tema elektrimüüjaks võrguettevõtja või tema nimetatud müüja. Sellist elektrimüügi viisi nimetatakse avatud tarne lepingu katkemisel avatud tarne osutamiseks. Avatud tarnena müüdava elektrienergia hinnaks on sellisel juhul bilansienergia hind, millele lisatakse põhjendatud kulutuste summa. Bilansienergia hindadega saad tutvuda Eleringi veebilehel. Tavaliselt on bilansienergia kallim kui elektrimüüjate pakutav elektrihind. Kui äritarbija soovib loobuda bilansienergia hinnaga elektri ostmisest ja sõlmib elektrimüüjaga uue lepingu, siis vahetub elektrimüüja uue lepingu sõlmimisele järgneval päeval.

Üldteenuse osutaja (võrguettevõtja või tema nimetatud müüja) arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinna selle kuu jooksul müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste hindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Hinnale lisatakse teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum ning käibemaks. Üldteenuse osutaja avaldab hinna koos arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks. Seega muutub üldteenuse tasu igal kuul ning selle suuruse eelmise kuu kohta saad teada järgmise kuu keskpaigaks. Kui Sa ei soovi osta elektrit üldteenuse korras, võid alati valida endale sobiva hinnapaketi ja sõlmida elektrilepingu.

Üldteenuse korras saavad elektrit osta kõik väiketarbijad – kodutarbijad, korteriühistud, korteriomanike ühisused ja äritarbijad, kelle peakaitse on kuni 63 amprit.

Väiketarbijal (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus, äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsmega) on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga hoone on ühendatud. Sellist elektrimüügi viisi nimetatakse üldteenuseks. Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või valib selleks mõne teise elektrimüüja. Kui väiketarbija ei ole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust. Kui väiketarbija soovib üldteenuse kasutamise lõpetada ja sõlmib elektrimüüjaga elektrilepingu, siis hakkab sõlmitud elektrileping kehtima 21 päeva möödumisele järgneva kalendikuu vahetusest.

Energiaturg.ee jälgib pidevalt kõikide elektrimüüjate hinnapakette. Tarbijasõbralikumad ja koostööpartneritest elektrimüüjad informeerivad kõigist hinnamuudatustest meie energiaportaali ise. Ülejäänud elektrimüüjate hinnainfot kogume mitmest avalikust allikast, näiteks nende veebidest ja muudest teeninduskanalitest.

Sest nii saad valida endale kõige kasulikuma elektrienergia paketi. Energiaturg.ee on elektrimüüjatest sõltumatu ja erapooletu energiaportaal. Koondame kokku kogu vajaliku info elektrimüüjate ja nende pakettide kohta ning teeme hindade ning tingimuste võrdlemise ja sobiva pakkumise leidmise Sinu jaoks lihtsaks ja mugavaks.

Elektrimüüja vahetamine võtab aega 21 päeva ja müüjavahetus jõustub sellele järgneval kalendrikuu vahetusel. See on piisavalt pikk aeg, et kõik võimalikud takistused ilmneksid ning need saaks kõrvaldada. Kui aga siiski peaks juhtuma olukord, kus eelmine elektrileping lõppeb, kuid uue elektrimüüjaga elektrilepingu sõlmimine ja müüjavahetus peaks ebaõnnestuma, siis elektrita keegi kindlasti ei jää. Sellisel juhul müüb elektrit edasi võrguettevõtja või tema nimetatud müüja.

Kui valid uue elektrimüüja, siis vahetub kuu alguses ettevõtte, mis Sulle elektrit müüb. Võrguteenuseid jääb edasi osutama sama võrguettevõtja, kes siianigi. Elektrimüüja vahetus ei too kaasa võrguühenduse katkestamist ega elektriarvesti vahetust.

Kui valid uue elektrimüüja, siis vahetub kuu alguses ettevõte, mis Sulle elektrit müüb. Võrguteenuseid jääb edasi osutama sama võrguettevõtja, kes siianigi. Elektrimüüja vahetus ei too kaasa võrguühenduse katkestamist ega elektriarvesti vahetust.

Pärast uue elektrimüüjaga lepingu sõlmimist toimub elektrimüüjate vahetuse vormistamine, mis võib võtta aega 21 päeva või kui eelmise lepingu lõpetamine on seotud pikema tähtajaga, siis mõnevõrra kauem. Elektrimüüja vahetus jõustub kalendrikuu vahetumisel. Elektrimüüja vahetus toob kaasa selle, et eelmine müüja Sulle enam elektrit ei müü ja esitab viimase arve. Elektrimüügiga alustab uus müüja, kes saadab Sulle ka edaspidi arveid ise.

Vahetamist saad alustada igal ajal, kuid reaalne vahetus toimub kalendrikuu vahetudes. Lisaks tuleb arvestada, et vahetus võtab aega kuni 21 päeva ja vahetusperiood võib olla veelgi pikem, kui eelmise lepingu lõpetamine on seotud pika etteteatamistähtajaga. Seega, kui soovid, et müüja vahetus toimuks juba järgmisest kalendrikuust, tuleb uus elektrileping sõlmida vähemalt 21 päeva enne kuu lõppu ning saavutada eelmise elektrimüüjaga ka kokkulepe eelmise elektrilepingu lõpetamiseks.

Interneti või telefoni teel sõlmitud elektrilepingust saab füüsilisest isikust tarbija taganeda 14 kalendripäeva jooksul. Lepingust taganemiseks tuleb esitada elektrimüüjale lepingust taganemise avaldus. Mõnedel müüjatel on taganemisavalduse esitamise võimalus olemas ka nende veebikeskkonnas. Sellisel juhul elektrimüüja vahetust ei toimu ja elektrimüük jätkub kas endistel tingimustel või juhul, kui eelmine elektrileping lõppeb, ostad elektrit edaspidi võrguettevõtjalt või tema nimetatud müüjalt. Kui lepingust taganeda ei ole võimalik, saab lepingu üles öelda üldises korras, s.t teavitades müüjat lepingu lõpetamisest lepingus nõutud päevad ette ja etteteatamistähtaja möödumisel leping lõppeb. Samuti on võimalik pooltel müüjavahetusest loobumises kokku leppida.

Elektrituruseaduses ega võrgueeskirjas ei ole selle kohta midagi öeldud ja seetõttu tuleb vana müüjaga lepingu lõpetamise korda vaadata tarbijal lepingust. Siiski võivad tarbija ja uus elektrimüüja kokku leppida, et viimane teatab lepingu lõpetamisest eelmisele müüjale ise. Tähelepanelik tasub olla eelmise lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja osas. Kui näiteks eelmise lepingu lõpetamisest tuleb eelmisele müüjale ette teatada 30 päeva, siis võib müüja vahetamine võtta rohkem aega kui 21 päeva, sest müüjavahetus saab toimuda kalendrikuu vahetusest. Sellisel juhul tasuks püüda saavutada vana müüjaga kokkulepe lühema etteteatamistähtaja osas, et elektrimüüja vahetus saaks toimuda varem.

Tarbitud elektrienergia koguste mõõtmise kohustus on võrguettevõtjal. Kui maja juures on kauglugemisseade, siis toimub elektrinäitude edastamine automaatselt. Kui hoones on elektriarvesti, toimub näitude teatamine võrgulepingus kokkulepitud korras. Elektrimüüja vahetamisel teeb võrguettevõtja kindlaks arvestinäidu, kuni milleni esitab eelmine elektrimüüja viimase arve ja millest alates alustab arveldamist uus müüja. Elektrimüüjad saavad vajalikud elektrinäidud andmelaost. Siiski tasuks Sul võrguettevõtjale müüjavahetuse toimumise seisuga näidud teatada (v. a kui Sul on kauglugemine), et tagada võimalikult täpse näiduga müüjavahetus ja õiged arveldused.

Õigusakt ei võimalda vanal müüjal müüjavahetust takistada, kuid see võib kaasa tuua lepingus kokkulepitud kohustuste täitmise.Elektrimüüja vahetuse puhul tasub eelnevalt uurida, kas Sinu elektrilepingus on tingimusi, mis uue müüja valimist võiksid takistada, näiteks leppetrahv, pikk lepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg, võlgnevuse tasumise kohustus jne.

Samm-sammult toimub elektrimüüja vahetamine nii:

1. Esmakordseks elektrilepingu sõlmimiseks tasub üle kontrollida, kas Sul on kehtiv võrguleping võrguettevõtjaga. Kui võrguleping on olemas, siis saad sõlmida ka elektrilepingu. Kui kehtivat võrgulepingut ei ole, tuleks esmalt pöörduda võrguettevõtja poole võrgulepingu sõlmimise võimaluse väljaselgitamiseks.
2. Elektri müümiseks peab elektrimüüjal olema Konkurentsiameti poolt väljastatud elektrimüügiluba. Elektrimüügi tegevusloa võib taotleda osaühing või aktsiaselts, mille osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot. Seadus näeb sellest reeglist ette ka erandid, kuid sellisel juhul peaks elektrit müüv isik suutma selgelt viidata, millise elektrituruseaduse sätte alusel ta elektrit ilma tegevusloata müüb. Tegevuslubade infoga saab tutvuda majandustegevuse registris.
3. Elektrimüüjal võib pakkumise tegemiseks olla vajalik tutvuda Sinu elektritarbimise andmetega. Andmeid hoitakse andmelaos (http://andmeladu.elering.ee/consumer/home) ning selleks, et elektrimüüja saaks nendega tutvuda, pead Sa andma müüjale oma nõusoleku. Kodutarbija puhul peab nõusolek olema antud kirjalikult. Nõusolekut on müüjale võimalik anda andmelaos või müüja juures, sh müüja veebikeskkonnas. Tarbimisandmeid võid küsida ka oma võrguettevõtjalt.
4. Just Sulle sobiva elektrienergia pakkumise leidmiseks tasub võrrelda mitut pakkumist. Kindlasti tasub kaaluda, kas osta elektrit fikseeritud või muutuva hinnaga ja kas sõlmida tähtajaline või tähtajatu leping. Tutvu alati ka lepingutingimustega, eriti nendega, mis puudutavad lepingu lõpetamist.
5. Elektrilepingu sõlmimise vormile kohustuslikke nõudeid ei ole. Siiski soovitame sõlmida leping kirjalikult, et kokkulepitud tingimused oleksid selgelt fikseeritud. Müüjad pakuvad elektrilepingu sõlmimise võimalust nii internetis, telefoni teel, klienditeenindustes, kui ka kaubanduskeskustes.
6. Kui sõlmid elektrilepingu interneti või telefoni teel, saad lepingust 14 päeva jooksul taganeda. Selleks pead esitama vastava avalduse müüjale. Mõnel müüjal on taganemisavalduse esitamise võimalus ka tema veebikeskkonnas olemas. Telefoni teel elektrilepingu sõlmimisel saadab müüja Sulle koju lepingu sõlmimist ja kokkulepitud tingimusi kinnitava kinnituskirja, millele saad esitada vastuväiteid kolme nädala jooksul.
7. Pärast uue elektrilepingu sõlmimist toimub elektrimüüja vahetus, mis võtab aega kuni 21 päeva. Reaalne müüjavahetus toimub alati kuu algul. Seega, kui soovid hakata järgmisest kuust elektrit ostma uuelt müüjalt, pead lepingu sõlmima vähemalt 21 päeva enne kuu lõppu. Elektrimüüja vahetuse võib pikemaks venitada see, kui Sinu eelmise elektrilepingu lõpetamine on seotud pikemate tähtaegadega. Seda tasub enne müüja vahetamist lepingust järele vaadata.
8. Eelmisele müüjale pead müüjavahetusest ja oma kehtiva lepingu lõpetamisest kas ise teatama või teeb seda Sinu eest ja Sinu volitusel uus elektrimüüja. Kuna uus müüja annab lepingu sõlmimisest andmelaole teada, siis saab võrguettevõtja müüja vahetamisest teada andmelaost ja teda eraldi teavitama ei pea. Kindlasti pane tähele, kui pikalt pead praegusele müüjale elektrilepingu lõpetamisest ette teatama ja siis saad arvestada, millal uus elektrimüüja saab elektrimüügiga alustada. Lepingu lõpetamise teate soovitame esitada elektrooniliselt või kirjalikult. Pikema etteteatamistähtaja puhul tasuks müüjaga proovida jõuda kokkuleppele selle lühendamises.
9. Müüjavahetus ja uus elektrileping hakkab kehtima 21-päeva mõõdumisele järgneva kalendrikuu vahetumisel kell 00.00.
10. Erandjuhul võib elektrileping jõustuda ka muul ajal. Seda siis, kui Sul puudub kehtiv võrguleping ning see tuleb eelnevalt sõlmida. Võrguleping hakkab kehtima sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00. Elektrileping hakkab kehtima võrgulepinguga samal päeval.
11. Kui plaanid müüjat vahetada, siis vaata järele, kas kehtiva elektrilepingu lõpetamisega kaasneb leppetrahv või pikem etteteatamistähtaeg.
12. Kui kasutad üldteenust ja soovid sellelt üle minna lepingu alusel elektriostule, siis tuleb Sul müüjaga sõlmida elektrileping ning üldteenuselt üleminek jõustub 21 päeva möödumisele järgneva kalendrikuu vahetusest.
13. Kui oled aga äritarbija, kelle võrguühendus on üle 63-ampri ja Sul ei ole elektrilepingut ühegi müüjaga, siis kui nüüd sõlmid elektrilepingu, jõustub see järgmisest päevast.

Elektrimüüja valikul tasub tähelepanu pöörata mitmele olulisele asjale, näiteks kui suur on müüja vahetusega kaasnev hinnavõit, milliseid maksetingimusi ja lisasoodustusi müüja pakub, milline on müüja klienditeenindus ja isegi seda, kui palju on müüja vastu kaebusi esitatud. Arvestada tuleb ka sellega, et elektrimüüja ümbervahetuseks kulub vähemalt 21 päeva ja vahetus toimub kalendrikuu vahetumisel. See tähendab, et kui uus leping sõlmida vähemalt 21 päeva enne kalendrikuu lõppu, jõuab vahetus toimuda juba järgmisest kuust, kui aga kalendrikuu lõpuni on jäänud vähem aega, kui 21 päeva, siis ülejärgmisest kalendrikuust. Müüjavahetust võib pikendada kehtiva elektrilepingu lõpetamisega seotud pikemad tähtajad.

Hinnavahed jäävad väikeseks madala tarbimise korral, kuid mida suurem on majapidamise elektrikulu, seda olulisem on ka erinevate hindade võrdlemine. Hinnavahe võib sõltuda tarbimiskogusest, tarbimise ajast, lepinguperioodi pikkusest, lepingu sõlmimise hetkest, makseviisist, püsikliendistaatusest jne. Lisaks hinnavahele tasuks elektrimüüja valikul tähelepanu pöörata ka müüja pakutavatele maksetingimustele ja klienditeeninduskanalite valikule ning lepingu muutmise ja lõpetamise võimalustele. Samuti tasuks tarbimise muutumisel, näiteks lapse sünni, uue pesumasina ostmise või elektriküttele ülemineku puhul, taas pakette võrrelda ja sobivaim välja valida. Kui Sina oled kliendina aktiivne ja nõudlik elektriostja, siis seda suurem on elektrimüüjate vaheline konkurents ning ka elektrihinnad on õiglased ja madalamad.

2013. aastal toimus elektrituru avanemine, mis tähendab, et elektri hind muutus turupõhiseks ning majapidamised ja ettevõtted saavad endale valida sobiva elektrimüüja. Energiaturg.ee portaalis saad lihtsalt, kiirelt ja tasuta võrrelda kõikide meie koostööpartnerite hinnapakette ning valida endale sobivaim pakkumine.