Swedbank prognoosib tööstus- ja kaubandusmahtude vähest kasvu

TALLINN, 4. oktoober, BNS – Vastukajaks Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmapäeval avaldatud kolmanda kvartali sektorite ülevaatele, prognoosivad Swedbanki sektorite juhid tööstustoodangu ja kaubanduse mahtude mõningast kasvu.

Swedbanki töötleva tööstuse sektori juht Raul Kirsimäe hinnangul ei ole tööstuses mahtude oluliseks languseks hetkel põhjust, arvestades ettevõtete olemasolevate tellimuste mahuga ning sel aastal kasvanud investeeringutega. “Sellest hoolimata tasub hoida silma peal meie olulisemate välispartnerite Rootsi ja Soome eksportiva tööstuse arengutel, ” ütles Kirsimäe.

Ta lisas, et tänane situatsioon pakub Eesti ettevõtjale ka võimalust – kuna varusid Skandinaavia kaubanduses hoitakse madalal tasemel, siis on Eesti paindlikel tööstustel võimalus konkureerida logistiliselt kaugematest asukohtadest tuleva kaubaga.

Swedbanki raske- ja keemiatööstuse sektori juhi Marko Keerdi sõnul on Eesti järgmisel aastal jätkuvalt atraktiivne koht nii hangete kui välisinvesteeringute osas. Keerdi hinnangul võib aga kahel järgneval aastal masina- ja metallitööstust ohustada välishanke osatähtsuse sedavõrd oluline kasv, et tekib spetsialistide ja oskustööliste puudus. “Sellega seonduvalt võib kaasneda palgataseme järsk suurenemine, mistõttu ei ole kulu töötlevale tööjõule enam hangete jaoks atraktiivne,” märkis Keerd.

Swedbanki toiduainetetööstuse sektori juhi Artur Leemeti sõnul on toidainetööstuse tänane ettevaade stabiilne ning pigem positiivne. “Toidutööstus toodab enamuse kogutoodangust ehk umbes 64 protsenti Eesti siseturule – meie siseturu väljavaade on lähemas perspektiivis aga pigem hea ning ka pikemas vaates ettevaatlikult positiivne, ” märkis Leemet.

Teisalt ekspordivad Eesti toidutöösturid täna Leemeti sõnul rekordilisi mahte ehk kogutoodangust ligi 36 protsenti. “Sellegipoolest on vaja toidutööstuses tegeleda jätkuvalt kuluefektiivsema tootmise loomisega, toorainete hinnariskide maandamise ja marginalisurve leevendamisega,” sõnas ta. Leemet lisas, et efektiivsusinvesteeringud on paraku kulukad ja lisaks laenukapitalile on vaja ka omafinantseeringut, mistõttu saab toidutööstuse finantsprioriteet olla vaid marginaali stabiliseerimine ja maksimeerimine.

“Jaekaubanduse numbrid on näidanud sellel aastal üle ootuste tugevat kasvu ning oleme tõstnud mahtude kasvuprognoosi 2012. aasta lõpuks üheksa protsendini, ” ütles Swedbanki kaubanduse sektori juht Maarja Laanemäe.

Kuna väga suur osa kasvust on leidnud juba aset, prognoosib Swedbank tulevaks aastaks märksa tagasihoidlikumat ehk kolmeprotsendilist mahtude kasvu. “Tuleva aasta jaekaubandust mõjutavad eelkõige meeleolud Euroopas ning meie eksportööride käekäik, kuid ka elektrihinna tõus, mille mõju on umbes kaks protsenti jaekaubanduse mahust,” märkis Laanemäe.

EKI kolmapäeval avaldatud kvartalikirjast Konjunktuur selgub, et septembris oli toodangu mahu prognoos järgnevaks kolmeks kuuks varasemast tagasihoidlikum ehk pluss seitse punkti varasemate kuude keskmise pluss 15 asemel.

EKI kaubandusbaromeetri alusel kasvavad järgmisel kolmel kuul müügimahud eeldatavasti 30 protsendil kauplustel, vähenevad 30 protsendil ning jäävad samaks ülejäänute puhul. Järelikult jääb saldo prognoosi kohaselt nulli, juunikuus oli kolme järgneva kuu prognoos 38 punktiga positiivne.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektri hind. Talleta püsiviide.