SEB prognoosib Eesti selle aasta majanduskasvuks 2,5 protsenti

NB! Täiendatud.

TALLINN, 10. oktoober, BNS – SEB Pank prognoosib oma kolmapäeval avaldatud Ida-Euroopa majandusülevaates Eesti selle aasta majanduskasvuks 2,5 protsenti.

Eesti 2013. aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks ennustab pank 3,3 protsenti ja 2014. aasta majanduskasvuks neli protsenti.

Märtsis avaldatud eelmises Ida-Euroopa ülevaates prognoosis SEB Eesti selle aasta SKP kasvuks 1,5 protsenti ja 2013. aasta majanduskasvuks 2,5 protsenti.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles kolmapäeval oktoobri majandusülevaate tutvustusel ajakirjanikele, et maailmamajanduse ja eurotsooni majanduse olukord on viimase poole aastaga halvenenud. Maailmamajanduses valitseb jätkuv nõrkus hoolimata suurtest rahasüstidest ning SEB prognoosi järgi ei tule maailmamajanduses reaalset taastumist enne 2014. aastat, euroala majanduses on tuleval aastal nullkasv ja 2014. aastal tagasihoidlik kasv.

Positiivse külje pealt võib analüütiku sõnul välja tuua, et euroala kasvumootor Saksamaa suudab järgnevatel aastatel ilmselt majanduslangust vältida, säilitades panga prognoosi järgi 2013. aastal ühe- ja 2014. aastal 1,5-protsendise SKP kasvu.

Arumäe rääkis, et ettevõtete ja eraisikute kindlustunne on Baltikumis püsinud stabiilne, samal ajal kui euroalas on see järsus languses. Ta märkis, et Baltimaades on inimesed tunduvalt optimistlikumad, kuna siin on need valusad kohandumisprotsessid juba toimunud, mis vanemates Euroopa Liidu (EL) riikides on veel ees. Kohandumine toob kaasa sissetulekute languse ning see kahandab Lääne-Euroopas inimeste kindlustunnet.

Arumäe sõnul on Eestile 2013. aastaks prognoositud 3,3-protsendine majanduskasv väga habrastel alustel, kuna seda veab suuresti tarbimine, kuigi pank näeb ka väikest ekspordikasvu. Ta selgitas, et tuleva aasta SKP põhineb tarbija kindlustunde jätkumisel, kuid juhul kui euroalas peaksid toimuma negatiivsed arengud, mõjutab see siinsete tarbijate kindlustunnet ja kasv võib tulla väiksem.

Ehk põhiküsimus on lähiajal selles, kas sisetarbimine suudab majanduskasvu edasi vedada, märkis ta.

Positiivselt mõjub Arumäe sõnul Eesti majanduskasvule see, et erasektori võlakoormuse vähenemine on lõppemas. Analüütik märkis, et ta ei näe küll, et Eestis saaks laenukasv lähiajal kiireneda, kuna laenukoorem on siiski suur.

Eesti majanduskasvu potentsiaali vähendavad Arumäe sõnul emigratsioon ja asjaolu, et laenukasv jääb tagasihoidlikuks. Majanduskasvu potentsiaali suurendab aga see, et kohandumine on praeguseks läbi tehtud ning tasakaalustatud kasv vähendab haavatavust.

Positiivsete teguritena tõi ta välja ka EL-i struktuurifondid, kuna väga oluline on, et jaguks finantseerimist, ning kriisis tekkivad uued võimalused. Samuti mõjub Eesti majanduskasvule positiivselt Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumine, lisas ta.

Arumäe sõnul on riskid majanduskasvu osas pigem allapoole ning seotud peamiselt euroala arengutega. SEB prognoosi järgi peaks Eesti majanduskasv olema ühtlasem 2014. aastal. Eesti majanduskasv muutub haavatavamaks, kui eurotsoon jääb prognoositust pikemalt vinduma ehk juhul kui 2014. aastal euroala majandus ei taastu, selgitas ta.

Lisaks arengutele euroalas suureneb Eesti majanduse haavatavus juhul, kui Eesti majanduskasv muutub liialt sõltuvaks sisenõudlusest, märkis analüütik. See võib juhtuda, kui 2014. aastal ei hakka majandust toetama eksport.

Arumäe tõi lisaks välja, et Eesti tulevasele konkurentsivõimele on riskiks liiga kiire palgakasv. Analüütik selgitas, et palgasurve on praegu päris suur, kuna kriisiaegadel olid inimesed sunnitud nii-öelda püksirihma pingutama ning soovivad nüüd palkade taastamist kas endisele tasemele või siis palgatõusu. Palgasurve on suur ka tulenevalt kõrgest inflatsioonimäärast. Arumäe sõnul pole aga SKP kasv piisav, et tootlikkust suurendada.

Arumäe sõnul näeb SEB 2013. aastal pigem inflatsiooni kiirenemist, mis jätkub ka 2014. aastal. Inflatsioonilise surve suurenemise taga on tema sõnul esiteks globaalsete mõjuritena toorainehinnad ja toiduainete hinnad maailmaturul ning teiseks kohalike mõjuritena elektri hinnatõus ja palgatõus ja tarbimise kasv. SEB prognoosib, et naftahind jääb edaspidi kõrgele tasemele.

Eesti selle aasta inflatsiooniks prognoosib SEB värskes ülevaates 3,9 protsenti, 2013. aastal kerkivad tarbijahinnad panga prognoosi järgi 4,3 protsenti ja 2014. aastal 4,4 protsenti.

Märtsis avaldatud ülevaates ennustas SEB Eesti tänavuseks inflatsiooniks neli protsenti ja 2013. aasta inflatsioonimääraks prognoosis pank viis protsenti.

Eesti selle aasta töötuse määraks prognoosib pank värskes ülevaates 10,4 protsenti, järgmisel aastal 9,8 protsenti ja 2014. aastal 9,5 protsenti. Tänavu märtsi ülevaates ennustas pank töötuse määraks selleks aastaks 14 ja järgmiseks aastaks 15 protsenti.

Arumäe ütles BNS-ile, et majanduskasvu kiirenedes töötuse määr alaneb, kuna ettevõtted palkavad lisatööjõudu.

SEB vaatab oma majandusprognoosid üle kuus korda aastas, seda neli korda ilmuvas Põhjamaade ja kaks korda ilmuvas Ida-Euroopa majandusülevaates.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.