Riigikontroll: Parts võiks hoiduda valeväidete omistamisest

TALLINN, 12. oktoober, BNS – Riigikontroll teatas, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts võiks piinlikku olukorda sattumise vältimiseks hoiduda riigi kõrgeimale auditiasutusele tõele mittevastavate väidete omistamisest ning lugeda parem läbi sellekohased materjalid.

Riigikontroll lükkab ümber ministri väited Eesti Rahvusringhäälingule, et riigikontrolli arvates ei peaks Eesti ise üldse omama elektritootmisvõimsusi. Minister nimetas riigikontrolli sellekohaseid seisukohti “piinlikkust tekitavateks” ja “erakordselt läbimõtlematuteks”.

Riigikontroll viitas teates oma auditile elektritootimise võimalike valikute kohta, mis valmis tänavu 18. septembril.

Riigikontroll leidis selles ülevaates, et riigil on vaja ära otsustada, kuidas pärast elektrituru täielikku avamist kavandada Eesti varustamine elektriga pikas, kuni 30-aastases perspektiivis. Otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta Eesti elektritootmisvõimsuste konkurentsivõimet vabal elektriturul, uute võimsuste rajamise ja praeguste tööshoidmise kulusid tarbijatele ja riigile ning mõju Eesti looduskeskkonnale.

Riigikontroll rõhutas, et Eesti elektriga varustamisel valitav tee ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärgiga vähendada 2050. aastaks energiatootmise süsinikdioksiidiheitmeid vähemalt 93 protsenti.

Riigikontroll kirjeldab ülevaates ka mitmeid riigikogu ees seisvaid valikuid, et kuidas tagada pikas perspektiivis Eesti elanike elektrivarustus. Üks võimalus on tagada varustuskindlus elektriühenduste kaudu regiooni teiste riikidega ning rajada Eestisse vaid avariivõimsusi. Võimalik variant on ka investeerimine Balti- ja Põhjamaade elektritootmisvõimsustesse.

Samas võib Eesti riik teha otsuse, et meil peab siiski olema teatud ulatuses endal tootmisvõimsust, ja astuda samme selle loomiseks. Otsuste tegemisel tuleb riigikontrolli arvates pidada silmas muu hulgas asjaolu, et pärast aastat 2023 tuleb üle poole siinsest põlevkivielektri tootmisest keskkonnanõuetele mittevastavuse ja amortiseerumise tõttu sulgeda.

Riik on seni elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, et energiajulgeoleku tagamiseks ja tarbijatele soodsa elektrihinna pakkumiseks peab Eestis tarbitava elektri tootmiseks vajalik tootmisvõimsus olema Eestis. Sellest lähtuvalt on tehtud ka investeerimisotsused energiamajandusse.

Riigikontroll märkis, et avatud elektriturul see põhimõte ei kehti, kuna riik ei saa kuidagi tagada, et siin toodetud elekter jõuaks ainult Eesti tarbijateni ja oleks turuhinnast odavam. Avatud turul on energiajulgeoleku tagatiseks varustuskindlus kogu turupiirkonnas, kuna elekter toodetakse ja tarbitakse Põhjamaade ning Baltimaade ühisel elektriturul.

Varustuskindluse tagamisel on riigikontrolli hinnangul ühtemoodi olulised Eestis ja meie lähiriikides paiknevad elektritootmisvõimsused ning riikidevahelised elektriühendused. “Seega saab Eestis elektripuudus tekkida vaid siis, kui kogu turu piirkonnas on puudus,” seisab auditis.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega. Praegu on Eestil olemas elektriühendus nii Läti, Soome kui ka Venemaaga, kuid see ei ole küllaldane, pidades silmas ühtse elektrituru loomist ja varustuskindluse tagamist. Olukord muutub oluliselt paremaks juba 2014. aasta alguses, mil valmib elektrikaabel Estlink2 ja ülekandevõimsus Soomega kasvab 1000 megavatile.

“Seetõttu on mõistlik luua tulevikus Eestisse sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul,” sõnas Olgo.

Elektritootmise valikuid käsitlevas ülevaates juhib riigikontroll tähelepanu sellele, et elektrimajanduse arendamiseks avatud elektrituru tingimustes peaks riik esmalt ära otsustama, kui palju elektrit Eestis riigi või tarbija toel edaspidi üldse toodetakse. Seni on riik ja ka tarbija toetanud nii taastuvatest energiaallikatest kui ka põlevkivist elektri tootmist. Taastuvenergia toetusteks on makstud keskmiselt 34 miljonit eurot aastas. Põlevkivielektri tootmist on aastatel 2008–2012 toetatud aastas keskmiselt 148 miljoni euro ulatuses.

Riigikontroll leiab, et edasistes elektrimajanduse riiklikes arengukavades oleks mõistlik selgelt määrata, kas riigi ja tarbija toetus peaks soodustama elektritootmist taastuvatest või taastumatutest energiaallikatest. Kuigi Eesti on praktiliselt juba täitnud aastaks 2020 seatud eesmärgi, et kogu tarbitud energiast moodustab taastuvenergia 25 protsenti, pole riik otsustanud, kas ja kuidas arendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmist edasi.

“Et saavutada taastuvatest allikatest elektritootmise olulist kasvu, on vajalikud suured investeeringud, milleks saaks alates 2013. aastast kasutada näiteks heitmekvoodimüügi tulusid,” märgib riigikontroll.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektri turg. Talleta püsiviide.