Riigikogu võttis vastu 2013. aasta eelarve

TALLINN, 12. detsember, BNS – Riigikogu võttis kolmapäeval 55 poolt- ja 37 vastuhäälega vastu 2013. aasta riigieelarve, mille tulud on 7,5 miljardit eurot ja kulud 7,7 miljardit eurot.

Valitsussektori eelarve puudujääk on kavandatud 0,7 protsendile sisemajanduse koguproduktist.

Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Maksukoormust mõjutavad järgmisel aastal kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja töötuskindlustusmakse määrade vähendamine, mis langevad kindlustatu jaoks kahele protsendile ja tööandja jaoks ühele protsendile.

Makse ja sotsiaalkindlustusmakseid kavatseb valitsus tuleval aastal koguda kokku 5,025 miljardit eurot ehk 5,6 protsenti rohkem kui tänavu.

Kõikide aktsiiside laekumisel kasvaks aktsiisilaekumiste maht järgmisel aastal tänavuseks planeerituga võrreldes kuus protsenti 821,2 miljoni euroni. Elektriaktsiisi peaks järgmisel aastal laekuma 33 miljonit eurot, mis on 2,5 protsenti enam kui sel aastal. Alkoholiaktsiisi tõstetakse viis protsenti. Varem otsustatud tubakaaktsiisi tõus jaotatakse kaheks. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, mis on valitsuse hinnangul märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna. 2013. aasta eelarve järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Järgmise aasta prognoositav võlakoormus on 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, Euroopa Liidu keskmine on 83 protsenti.

Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 93,3 miljoni euro võrra. Sotsiaalse kaitse kulud kasvavad võrreldes selle aastaga 3,7 protsenti 2,487 miljardi euroni, moodustades tuleva aasta eelarvest 32,4 protsenti. Tervishoiukulude kasvuks võrreldes tänavuse eelarvega on planeeritud 7,7 protsenti, tervishoiukulud ulatuvad tuleval aastal 944 miljoni euroni ja moodustavad 12,3 protsenti eelarve kogumahust.

Välistoetustest suunatakse investeeringutesse ligikaudu 450,4 miljonit eurot, mis moodustab 48 protsenti kogu valitsussektori investeeringutest. Välistoetuste kogumaht kahaneb riigieelarves 13 protsenti. Võrreldes tänavusega vähenevad valitsussektori investeeringud tuleval aastal 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni.

Rahanduskomisjon esitas eelnõule kolmandaks lugemiseks kaks muudatusettepanekut, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, Keskerakonna fraktsioonilt ja kultuurikomisjonilt laekus kokku 14 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon toetas kahte kultuurikomisjoni esitatud muudatust.

Riigieelarve on riigikogus arutlusel olnud juba 23. oktoobrist saadik. Teiseks lugemiseks laekus eelnõule 100 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon tagasi lükkas. Alates 14. novembrist alustas opositsioon riigikogus venitamistaktikat, mistõttu teine lugemine kestis kuni 21. novembrini. Opositsioon on valitsusele ette heitnud elektri hinnatõusu, õpetajate palgatõusu vaid osalist kaetust riigieelarvest ning seda, et lastetoetuste kasv ei laiene kõigile lastele.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Majandus, Riik. Talleta püsiviide.