Oktoobris kasvas elektritootmine üheksa protsenti

TALLINN, 27. november, BNS – Elektrisüsteemihalduri Eleringi teatel kasvas tänavu oktoobrikuus mullusega võrreldes sisemaine elektritarbimine seitse ja -tootmine üheksa protsenti ehk mõlema näitaja kasv oli kiirem kui eelnevatel kuudel.

Oktoobris tarbiti Eestis elektrit kokku 686 gigavatt-tundi ja toodang ulatus 939 gigavatt-tunnini. Oktoobrikuu keskmine õhutemperatuur oli eelmise aastaga võrreldes mõni kraad jahedam, mis tingis koos üldise majanduskasvuga ka tarbimise kasvu.

Tootmise kasvu toetas suurenenud tarbimise kõrval ka kasvanud eksport Leetu, märkis Elering.

Eleringi võrguga liitunud elektrienergia tootjate arvestuses kasvas tootmine oktoobris kaheksa protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Jaotusvõrguettevõtjatega liitunud tootjate elektritootmine kasvas 42 protsenti.

Taastuvenergiast toodetud elektrienergia kogus vähenes oktoobris võrreldes aastataguse perioodiga 16 protsenti 99 gigavatt-tunnini, ja seda eelkõige biomassist toodetud taastuvenergia vähenemise tõttu.

Balti riikide võrdluses kasvas elektritootmine oktoobris kõige kiiremini Lätis, kus Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang suurenes aastases arvestuses 189 protsenti. Läti kuine elektritoodang kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 60 protsenti 396 gigavatt-tunnini. Sellest hoolimata kujunes Läti elektribilansi puudujäägiks oktoobris 213 gigavatt-tundi. Läti importis 61 protsenti puudujäägi katmiseks vajalikust elektrist Eesti ja 39 protsenti Leedu kaudu.

Leedus toodeti oktoobris elektrit 306 gigavatt-tundi ehk kaheksa protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kodumaine tootmine võimaldas oktoobris katta vaid 34 protsenti Leedu siseriiklikust elektritarbimisest ning elektribilansi puudujäägiks kujunes 584 gigavatt-tundi. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 24, import Läti kaudu 18 ning import kolmandatest riikidest 58 protsenti.

Asjaolu, et tootmine Lätis ja Leedus jäi tarbimisele alla, ei viita Eleringi teatel tootmisvõimsuste puudumisele, vaid sellele, et olemasolevaid tootmisvõimsusi majanduslikel põhjustel ei käivitatud ja kasutati elektrienergia impordivõimalusi.

Kolme Balti riigi arvestuses oli oktoobri elektritarbimine kaks protsenti suurem kui aasta tagasi ehk kokku 2185 gigavatt-tundi. Tootmine kerkis samas 14 protsenti 1641 gigavatt-tunnini. Seega võimaldas tootmine katta 75 protsenti tarbimisest.

Põhjamaades oli oktoobri elektritoodang seitse protsenti suurem kui aasta tagasi, tarbimine kasvas samas neli protsenti. Norras ja Rootsis ületas tootmine tarbimise ning Taanis ja Soomes oli olukord vastupidine. Põhjamaade elektrieksport moodustas oktoobris 1,8 teravatt-tundi, mis on üle kahe korra enam kui aasta tagasi samal ajal. Enamuse Põhjamaade ekspordist moodustas eksport Saksamaale ja Hollandisse, Eestisse eksporditi Põhjamaadest 0,14 teravatt-tundi elektrienergiat.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektriturg, Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.