Narva Elektrijaamadele taastuvenergia tasu lähiaastail ei maksta

TALLINN, 8. oktoober, BNS – Esmaspäevasel kabinetinõupidamisel otsustas valitsus, et kuna praegu on Eesti taastuvenergia kava eesmärgid täidetud, siis ei nähta elektrituruseaduse muutmise eelnõuga ette taastuvenergia tootmise tasu hakkepuidust energia tootmiseks Eesti Energia Narva Elektrijaamade Balti Elektrijaama 11. energiaplokis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja asetäitja Timo Tatar ütles BNS-ile, et elektrituru eelnõu kohaselt hakkab taastuvelekter Narvast tulema siis, kui tekib puudujääk taastuvenergia eesmärkide täitmisel. “Valitsus jõudis seisukohale, et taastuvenergia tootmine suurtes põletusseadmetes on küll mõistlik ja vajalik, aga praegu on taastuvenergia kavas püstitatud eesmärgid ka ilma Balti elektrijaamata täidetud,” selgitas Tatar. “Lähiaastatel Narvas tõenäoliselt taastuvelektrit ei toodeta”, lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles BNS-ile, et eelnõu näeb ette ka mehhanismi, mille alusel analüüsitakse taastuvenergia tootmise olukorda pärast 2016. aastat uuesti ning siis võib Partis sõnul ka tagasi tulla Balti Elektrijaamale taastuvenergiatoetuste maksmise juurde. See, kas Narva elektrijaamad järgmisel aastal hakkepuidust energiat toodab, sõltub Partsi sõnul turuolukorrast.

Elektrituru seaduse muutmise eelnõus sisaldub tagasiulatuvalt 2012. aasta alguses jõustuma kavandatud piirang, mille kohaselt makstaks biomassi energiaallikana kasutavale üle 50-megavatise võimsusega tootmisseadmele taastuvenergia toetust mitte rohkem kui 375 gigavatt-tunni kalendriaastal toodetud elektrienergia eest.

Eesti Energia lõpetas augustis elektrituru seaduse muutmise eelnõu avalikustamise järel Balti elektrijaama 11. plokis hakkepuidust taastuvenergia tootmise. “Põlevkivist elektri tootmine on küll suurema keskkonnamõjuga, kuid kuna kavandatav seadusemuudatus jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012, otsustasime peatada biokütuse kasutamise, vältimaks ettevõttele kahjumi tekitamise riski,” selgitas toona Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda ütles augustis BNS-ile, et nimetatud piirmäära puhul lähtuti Eesti Energia enda taotlusest selleks aastaks Narva elektrijaamades taastuvenergia tootmiseks. “Et Eesti Energia saavutas nimetatud taastuvelektri koguse juba veidi rohkem kui poole aastaga, on äriettevõtte valik,” lausus ta.

Eesti Erametsaliit saatis septembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning AS-le Eesti Energia kirjaliku ettepaneku jätkata biokütuse kasutamist elektrienergia tootmisel Narvas asuvas Balti elektrijaamas. Erametsaliit tunneb muret tekkinud olukorra pärast metsasektoris, sest biokütuse kasutamise peatamine Narva jaamas vähendab metsaomanike motivatsiooni oma metsi majandada, teatas liit.

Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks aitab Eesti Energia hinnangul vähendada põlevkivi kasutamisel tekkivat keskkonnamõju. Kuna Balti elektrijaamas kasutati puiduhaket, tekkis ettevõtte kinnitusel Eestis mullu ligi 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ja elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi ja kahanesid ka vääveldioksiidi heitmed, kuna biomassis on võrreldes põlevkiviga vähem väävlit.

Narva elektrijaamades on põlevkivi kõrval võimalik biokütuseid kasutada 2005. aastal ehitatud uutes keevkihttehnoloogial töötavates energiaplokkides. Keevkihtpõletuse tehnoloogia võimaldab kasutada biomassi kuni 60 protsendi ulatuses primaarenergiast. Tunamullusest saati kasutab Eesti Energia biokütuseid vaid Balti elektrijaama koostootmisplokis, mis lisaks elektrile toodab ka soojust Narva linnale.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektri turg. Talleta püsiviide.