MKM: uue põlevkivijaamata ei saa tagada elektritootmist igal ajal

TALLINN, 11. oktoober, BNS – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul ei oleks ilma uue põlevkivielektrijaamata võimalik täita nõuet tagada igal ajahetkel elektritootmine Eestis.

MKM teatas, et on riigikontrolli ülevaatega “Elektritootmise võimalikud valikud” tutvunud ja juhtinud riigikontrolli tähelepanu ka faktivigadele ja valearusaamistele. MKM-i hinnangul on riigikontrolli ülevaate toon jäänud süüdistavaks ega arvesta energeetika arengukavades sätestatuga. Seega on ka järeldused MKM-i hinnangul kohati arusaamatud ja mitmetimõistetavad.

Riigikontrolli soovitus tagada varustuskindlus elektriühendustega tähendab MKM-i hinnangul sisuliselt ettepanekut Eestisse elektrijaamu mitte rajada.

“Eesti süsteemihaldur Elering annab igal aastal hinnangu Eesti elektritootmisvõimekuse kohta järgnevaks kümneks aastaks. Nii on Eleringi hinnangul Eesti tootmisvõimekus tagatud ja sellesse panustab suuresti just põlevkivist elektritootmine,” teatas MKM.

Tööstusheitmete direktiiv annab ministeeriumi teatel vanadele plokkidele 17 500 töötundi pärast aastat 2016. Need plokid on väga vanad, rajatud aastail 1963–1973 ja nende eluiga on ministeeriumi hinnangul võimatu prognoosida, sest aastaks 2023 ehk plokkidele antud ajapikenduse lõppedes on need kõik vanemad kui 50 aastat.

“Riigikontroll seevastu leiab, et juba 10–15 aasta pärast on mõistlik toota elektrit peamiselt taastuvatest energiaallikatest. Sellist arusaama ei toeta aga elektri tulevikutehingute hinnaprognooside kõrvutamine taastuvatest allikatest elektritootmise omahinnaga,” märkis MKM. “Sarnasele tulemusele on jõudnud sisuliselt ka näiteks Taastuvenergia Koda oma Taastuvenergia 100 kavaga, mille kohaselt võiks taastuvatest allikatest elektritootmine olla elektriturul konkurentsivõimeline siis, kui riik maksaks 40 protsenti nende investeeringust kinni.”

Riigikogus 2009. aastal kehtestatud energiamajanduse arengukava sätestab vajaduse toota Eestis elektrit Eesti tarbimise ulatuses. MKM märgib, et nõue kehtib olenemata elektrituru avamisest, millel ei ole riigi energiajulgeoleku kaalutlusel rajatud tootmisvõimsustega seost.

Kodumaine põlevkivist elektritootmine ja uus põlevkivielektrijaam on MKM-i hinnangul kõige soodsamad võimalused Eestis elektrit toota nii praegu kui lähitulevikus. “Põlevkivist elektritoomine on ette ennustatava hinnaga ja kindlasti on oluline börsihinna stabiliseerija, sest kütus ja tootmine on kodumaised,” märkis MKM.

Sellises olukorras oleks ministeeriumi hinnangul lühinägelik energiapoliitika, mis põhineks olemasolevate traditsiooniliste, toetust mittevajavate elektritootmisvõimsuste piiramises ning nende suuremahulisel asendamisel tegevustoetusi vajavate elektrijaamadega või elektrienergia impordiga.

“Seda enam, et olemasolevate ülekandevõimsustega on võimalik katta lõviosa Eesti elektritarbimisest Venemaalt pärit elektrienergiaga, mille tootmisel ei lähtuta Euroopa Liidu ühtsest energia- ja keskkonnapoliitikast. Täiendavaid tasakaalustavaid meetmeid, mis kaitseks Euroopa Liidu piiririikides asuvaid elektritootjaid, ei ole praeguseks suudetud paika panna. Paraku on riigikontrolli ülevaates ülaltoodud dimensioon praktiliselt täiesti kajastamata, ” kommenteeris MKM.

“Isegi kui vaadata turureageeringuid, siis mitte kuskil Euroopa Liidus ei ole turg reageerinud viisil, et peamiseks elektritootmisallikaks lühiperspektiivis saaks olla taastuvenergiaallikad,” märgib ministeerium.

Riigikontrolli väide põhineb MKM-i hinnangul eeldusel, et otsuste tegemiseks annab suuna EL-i kliima- ja energiapoliitika, mis seab eesmärgiks vähendada energiatootmise süsinikdioksiidiheiteid 2050. aastaks vähemalt 93 protsendi võrra. “Samas on Euroopa Komisjon oma teekaardis toonud ka selgelt välja, et selline eesmärk võetakse vaid juhul, kui ka teised arenenud riigid võtavad siduvaid kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Neid siduvaid kohustusi pole praegu veel kokku lepitud ja neid ka ei paista, ” lisas MKM.

Ministeerium on alustanud uue energiamajanduse arengukava koostamise ettevalmistamist, see on kavas riigikogule esitada tuleval aastal. MKM tegeleb praegu koostöös Eleringi, Arengufondi, keskkonnaministeeriumi, riigikantselei, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuste ja teiste partneritega energiamajanduse võimalike edasiste suundade kaardistamise ning kujundamisega.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektriturg, Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.