Ligi: struktuurivahendite väljamakseid on tehtud 48,5 protsenti

TALLINN, 27. detsember, BNS – Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eestis perioodil 2007–2013 Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste väljamakseid tehtud praeguse seisuga 48,5 protsenti.

“Mis on muidugi viide sellele, et on ka korralik varu, aga nii on kõigis riikides,” kommenteeris Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, märkides, et väljamaksete võrdlustabelis on Eesti EL-i liikmesriikide seas kolmandal kohal.

Rahandusminister andis valitsusele neljapäeval ülevaate euroraha kasutamisest lõppeval perioodil. Eestile on struktuuritoetusteks perioodil 2007–2013 eraldatud 3,4 miljardit eurot ja Ligi sõnul on europrojekte praeguse seisuga heaks kiidetud 92 protsendi ulatuses.

Ligi rääkis, et eriti tähtsad olid struktuurivahendid kriisi ajal, kus “igasugune raha kulus ära ja raha kasutamise koht ei olnudki nii oluline, vaid fiskaalne stiimul omas tähendust”.

Rahandusminister märkis, et 2009. aastal rahastati struktuuritoetustest 58,5 miljoni euroga ettevõtlus- ja transpordisektorit. “Oluline roll on olnud sellel rahal ka aktiivsete tööturumeetmete rahastamisel,” lausus ta, lisades, et kui 2010. aastal jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 2012. aastal saab iga kolmas registreeritud töötu koolitust või muud tuge.

Lõppeva perioodi eurorahaga tehtud investeeringutest mainis Ligi suurimate projektidena Tallinna Ülemiste liiklussõlme ja elektrirongide ostu, samuti on tema sõnul ehitatud 2000 kilomeetrit lairibaühendust.

Ligi tõi välja, et kõige strateegilisem valik perioodil 2007–2013 on olnud ühisveevärk. 2011. aasta lõpu seisuga sai tema sõnul 81 protsenti tarbijatest ühisveevärgist nõutele vastavat joogivett.

Rahandusminister lisas, et mured seoses struktuurivahendite kasutamisega on juba rohkem järgmises perioodis. Kuigi euroraha summaliselt jääb enam-vähem samasse kanti, on Ligi sõnul selge, et võrreldes sisemajanduse koguproduktiga tema tähtsus langeb. “Me püüame üldist mõtlemist, sealhulgas ka valitsuse otsuseid, kallutada sinna suunda, et mitte riigi laiapõhjaline rahastamine ei ole euroraha eesmärk, vaid strateegiliste valdkondade ülesleidmine, kus on mingid arenguhüpped võimalikud.”

Tulevasel perioodil on need valikud veel tunduvalt keerulisemad, suunatud rohkem majandusstruktuuri muutusele, teadus- ja arendustegevusele ning tööhõivele nendes valdkondades, lausus minister.

Ligi sõnul tuleb vabaneda mentaalsest ja faktilisest sõltuvusest eurorahadest. “Kohalikele asjadele tuleb leida kohalik rahastus.”

Rääkides lõppevast majandusaastast, ütles rahandusminister, et “üldise maailmalõpu ja demokraatia lõpu taustal” on see olnud Eestile hea. “Meie majandus on liikunud üsna vastuvoolu paremuse suunas.”     

Ligi märkis samas, et ta ei kasutaks sarnaselt peaministri ülesannetes oleva kaitseminister Urmas Reinsaluga hinnangut, nagu oleks 2012. aasta majanduskriisi lõpuaasta. “Esiteks oli eelmise aasta majanduskasv 8,3 protsenti, mis on pööraselt palju kõrgem kui selle aasta tase. Aga muidugi kriisi nähud ühelt poolt on ju alles tööturul ja ka eelarves, ja teiselt poolt on ju keskkond endiselt kriisis.”

Ligi sõnul tuleb rõhutada, et ebakindlus majanduskeskkonnas on endiselt väga suur.

Eesti majanduses oodatust kehvem areng on rahandusministri sõnul olnud pikemat aega tarbijahindade tõus. Ta märkis, et selle allikas on olnud energia ja toit. “Kui järgmise aasta elektrihinna tõusu prognoosi ei ole muudetud, see on siis suurusjärgus 20 protsenti, siis selle mõju tarbijahinnaindeksile on 0,8 protsenti.”

2013. aastal peaks inflatsioon alanema neljalt protsendilt 3,5 protsendile ning Ligi sõnul kompenseerib tuleval aastal elektrihinna ebasoodsat mõju kütusehindade oodatav odavnemine ja ka soojuse hinnatõusu pidurdumine.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Majandus, Riik. Talleta püsiviide.