Keskpank: Eesti majandus kasvab 2013. aastal kolm protsenti

TALLINN, 12. detsember, BNS – Eesti Panga kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsihindades 2013. aastal kolm ja 2014. aastal neli protsenti.

Selle aasta majanduskasv tuleb 2,9 protsenti, ennustab keskpank kolmapäeval avaldatud prognoosis. Majanduskasvu aeglustumine tänavu on tingitud väliskeskkonna halvenemisest.

Absoluutarvuna ulatuks Eesti SKP keskpanga värske prognoosi järgi sel aastal 17 miljardi, tuleval aastal 18,2 miljardi ja ülejärgmisel aastal 19,5 miljardi euroni.

Juunis avaldatud eelmises majandusprognoosis ennustas Eesti Pank, et Eesti SKP kasvab püsihindades sel aastal 2,6 protsenti, tuleval aastal 3,6 protsenti ja 2014. aastal 4,1 protsenti. Euroala võlakriisist tulenev määramatus ning väliskeskkonna oodatust aeglasem taastumine on muutnud 2013. ja 2014. aasta väljavaate juuniprognoosiga võrreldes pessimistlikumaks.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles kolmapäeval majandusprognoosi tutvustusel ajakirjanikele, et SKP prognoosi korrektsioonid on väga väikesed. Ta märkis, et keskpank tõstis detsembris võrreldes juuniga 2012. aasta majanduskasvu prognoosi tulenevalt kolmanda kvartali oodatust suuremast majanduskasvust. Neljanda kvartali SKP kasv ei tule enam nii suur, ennustas ta. 2013. aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeris keskpank Kaasiku sõnul allapoole tulenevalt välisnõudluse aeglustumisest tuleval aastal.

Kaasik lisas, et aeglustuv välisnõudlus avaldab mõju Eesti ekspordidünaamikale, kuid siiski kasvab eksport sisenõudlusest kiiremini.

Keskpanga asepresident selgitas ka, et keskpanga prognoosis toodud välisnõudluse kasv peegeldab kõigi Eesti kaubanduspartnerite kaalutud keskmist kasvu. Ta lisas, et Eesti kaubanduspartneritest kompenseerivad Põhjamaade kehva majandusolukorda paremas seisus olevad Venemaa ja Baltimaad.

Eesti tarbijahinnad kasvavad keskpanga uue prognoosi järgi tänavu 4,3 protsenti ja tuleval aastal alaneb inflatsioon 3,6 protsendini ja 2014. aastal 2,4 protsendini. Juunis prognoosis keskpank Eesti tänavuseks inflatsiooniks 3,9 protsenti, tuleval aastal 3,2 protsenti ja ületuleval aastal 2,7 protsenti.

Inflatsioon ületab tänavu energia ja toiduainete oodatust ulatuslikuma kallinemise tõttu juunis prognoositut. Kahe järgmise aasta jooksul inflatsioon aeglustub, kuid hinnakasvu aeglustumiseks on keskpanga hinnangul tähtis, et langeks maailmaturul kõrgele tõusnud nafta hind ja odavneks ka tänavu kiirelt kallinenud toidutoore.

Kaasik märkis, et nafta hinnaootused on turgudel alanenud. Ta lisas, et toormehindades võib toimuda aga kiireid muutusi.

Eesti Panga asepresidendi sõnul inflatsioonitempo aeglustub, kuid 2013. aastal hoiavad seda tagasi administratiivsed tegurid elektri hinnatõusu näol.

Töötuse määr ulatub värske prognoosi põhjal tänavu 10,2 protsendini, alanedes järgmisel aastal 9,4 protsendini ja 2014. aastal 8,9 protsendini. Hõive on püsivalt suurenenud ning tööpuuduse määr alaneb jätkuvalt, märkis keskpank. Majapidamiste rahaline olukord paraneb palkade ning hõive kasvu tõttu ka tulevikus, kuigi uute inimeste hõivesse lisandumine on keskpanga hinnangul varasemast aeglasem.

Tööjõupuuduse olulisus tootmist piirava tegurina on viimasel ajal suurenenud ning kõrge struktuurse tööpuuduse püsimine võib Eesti Panga hinnangul ettevõtete arengut takistada, pidurdades edasist majanduskasvu. Tööjõunappusega võib kaasneda ka surve palkade liialt rutakaks tõusuks ning hinnakasvu hoogustumise oht. Et tööpuudus veelgi väheneks ja tööjõunappusega seotud probleemid laheneksid, on vaja toimivaid aktiivseid tööturumeetmeid ning riskirühmade naasmist hõivesse.

Eesti Pank märkis majanduskommentaaris, et Eesti majandus areneb tasakaalu lähedal. Alusinflatsioon on keskpanga teatel püsinud madal ja stabiilne, tööpuudus on tasemel, mis ei kiirenda palgakasvu, valitsemissektori eelarve puudujääk on väike ja kahaneb edasi. Samuti on sisemajanduse kogutoodang pikaajalise trendi lähedal ning jooksevkonto puudujääk ajaloolises võrdluses väike ja välisvõla netopositsioon tasakaalu lähedal.

Keskpanga hinnangul on aga see tasakaal habras ning tasakaalustamatused võivad kergesti tekkida. Madalate intressidega võib keskpanga selgitusel kaasneda liialt kiire laenukasvu oht, suur struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus võivad põhjustada liidset palgakasvusurvet ja inflatsiooni kergitada ning nafta maailmaturuhind võib osutuda oodatust kõrgemaks ja samuti tarbijahindu tõsta.

Aastaks 2014 jõuab valitsemissektori eelarve keskpanga prognoosi kohaselt nominaalse tasakaalu lähedale. Valitsemissektori rahandus püsib euroala võrdluses jätkuvalt tugev. Tänavune eelarvepuudujääk on umbes üks protsent SKP-st, mis on väiksem, kui juunis prognoositi. Vahe peamine põhjus on investeeringukulude edasilükkumine, märgib keskpank.

Majanduse olukorda arvestades oleks eelarve pidanud jõudma tasakaalu või ülejääki juba 2013. aastal, nagu see oli kavandatud möödunud aastal valminud riigieelarve strateegias. Seega peegeldab prognoos eelarvedistsipliini mõningast nõrgenemist. Valitsemissektori usaldusväärsuse säilitamiseks ei tohi taganeda 2014. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgist.

Keskpanga sõnul sõltub Eesti edasine majanduskasv väliskeskkonnast. Lisaks sisemaistele teguritele on stabiilse majanduskasvu saavutamiseks oluline, et euroala võlakriis laheneks ning et taastuks Eesti peamiste ekspordi sihtriikide majandusaktiivsus.

Eesti Pank märkis oma kommentaaris väliskeskkonna arengute kohta, et kindlustunne ja majandusaktiivsus on enamikus Eesti peamistes partnerriikides viimasel ajal langenud. Euroala majandus pole taastunud oodatud tempos, majanduskasv on muutunud majanduslanguseks. Inflatsioon on euroalal aeglustunud, kuid püsib endiselt kõrgemal kui eesmärgiks seatud veidi alla kahe protsendi.

“Seetõttu on eelseisvatel aastatel Eesti majanduspoliitika peamine ülesanne hoida ja tugevdada siinse majanduskeskkonna usaldusväärsust,” märkis keskpank oma majanduskommenaaris. “Usaldus Eesti majanduse vastu soodustab investeeringuid ning loob pinnase kestlikuks majanduskasvuks. Samas tuleb madalate intressimäärade tingimustes vältida liiast laenukasvu.”

Kaasik rääkis, et laenuintressid on Eestis praegu ajalooliselt madalaimal tasemel. Keskpank näeb siin riski, et kui majanduskeskkonna määramatus kaob, siis tarbijate käitumine võib kiiresti muutuda ehk madalad laenuintressid võivad soodustada Eestis tarbimisbuumi. Ta märkis, et samas kasvavad tarbimise mahud märgatavalt olenemata valitsevast ebamäärasusest – suures osas hoiab 2012. aastal Eesti majanduskasvu sisenõudlus.

Tööturul on keskpanga hinnangul oluline jälgida, et palgad ülemäära ei kasvaks, kuna see põhjustaks hinnatõususurvet ning kahjustaks majanduse konkurentsivõimet.

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, kui palgad kasvavad liiga kiiresti, siis vähendab see nõudlust tööjõu järele. Samuti vähendab see ettevõtete konkurentsivõimet ja seeläbi ka nende ekspordipotentsiaali.

Ebakindlus edasise arengu suhtes on euroalal endiselt suur, euroala majandus hakkab elavnema eeldatavalt järgmise aasta keskpaigas ning inflatsioon pidurdub energia- ja toiduainehindade kasvu aeglustumise tõttu, selgub keskpanga prognoosist.

Erakordselt madal baasintressimäärade tase soosib kogu prognoosiperioodi ajal laenuvõtmist. Eesti pangandussektori kõrge kapitaliseeritus ning kiirelt kasvanud hoiused moodustavad keskpanga hinnangul hea aluse ettevõtete ja majapidamiste rahastamiseks.

Soodsad laenutingimused, majanduskasvu parem väljavaade euroala teiste riikidega võrreldes ja usaldusväärne majanduspoliitika loovad Eestis ettevõtetele soodsa keskkonna investeeringute tegemiseks ja tootmisvõimsuse suurendamiseks. Laenunõudlus jääb aga ilmselt tagasihoidlikuks, kuna ettevõtted otsivad ebakindlates tingimustes järjest enam võimalusi rahastada investeeringuid omavahenditega.

Ka majapidamised jäävad keskpanga hinnangul üldist ebakindlust arvestades laenamise suhtes pigem ettevaatlikuks. Seetõttu kasvab laenujääk prognoosi põhistsenaariumi kohaselt nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKP) aeglasemalt ning laenude suhe SKP-sse väheneb ka edaspidi.

Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et võlakriisi lahendamiseks astutud sammud viivad kriisi aeglase lahenemiseni.

Tänavu on euroala kriisi leevendamiseks astutud mitmeid olulisi samme, märkis keskpank. Euroopa Ülemkogu otsustas luua ühise pangajärelevalve ja kasutada pankade kapitaliseerimiseks Euroopa Stabiilsusmehhanismi. Euroopa Keskpank juurutas uue rahapoliitilise instrumendi riigivõlakirjade ostmiseks.

Koos struktuurireformidega ja kokkulepitud eelarvekavade täitmisega kõrge võlatasemega euroala riikides peaksid need sammud võimaldama kriisil aegamisi taanduda. Euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi järgi pöördub euroala majanduskasv positiivseks aastal 2014.

Kaasik rõhutas, et euroala keskpankade prognoosi osas on väga palju ebamäärasust. Ta märkis, et euroala majandust võivad mõjutada laiemalt arengud maailmamajanduses, tuues näiteks USA eelarvekuristiku teema. Keskpanga asepresidendi sõnul eeldab prognoos, et siin leitakse lahendus kiiresti ja suurt negatiivset mõju sellel euroala majandusele ei ole.

Hansson ütles kõrge võlatasemega riikide eelarvekavade täitmise ja struktuurireformide läbiviimise kohta, et viimastel kuudel on need arengud olnud positiivsed. Neis riikides toimub tema sõnul sisemine devalveerimine, nagu see toimus Eestis mõni aasta tagasi.

Seni on hinnakasv euroalal olnud kiirem kui seatud inflatsioonieesmärk, mis taotleb veidi alla kahe protsendini küündivat inflatsiooni keskpikas perspektiivis. Alla kahe protsendi langeb keskpanga hinnangul euroala inflatsioonimäär aastal 2013. Turgudel oodatakse, et intressimäärad jäävad euroalal rekordmadalaks kogu prognoosiperioodi jooksul, stimuleerides piirkonna majanduskasvu.

Kaasik märkis, et kolme kuu Euribor on praegu null protsendi lähedal ning see püsib seal tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Majandus, Riik. Talleta püsiviide.