Ericsson paigaldas Elektrilevi esimese kaugloetava elektriarvesti

NB! Sama uudis nii majandus- kui ka siseuudiste lindis. Lisatud 3.-5. lõik.

TALLINN, 26. november, BNS – Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõte Elektrilevi alustas esmaspäeval koostöös Ericsson Eestiga esimese arvesti paigaldamisega kaugloetavate elektriarvestite paigaldamise pilootprojekti, millega tuleva aasta jaanuarini paigaldatakse 5700 kaugloetavat arvestit.

Nelja aasta jooksul on ettevõtte teatel kavas paigaldada kaugloetavad arvestid kogu Elektrilevi võrgus üle Eesti.

Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton ütles vastuseks BNS-i küsimusele uue arvesti turvalisuse kohta, et selles osas erinevust praeguste ja uute arvestite vahel ei ole. “Mõlemad on läbinud samasugused sertifitseerimised ja testimised, ka tootja on mõlemal arvestil sama,” ütles ta.

“Kuna kogume arvestitega tarbimisinfot, siis kuritarvitamise pool on üsna marginaalne,” kommenteeris ta.

Kas ja kui palju on praeguste arvestite puhul turvalisuse probleeme esinenud, ei osanud Anton öelda.

Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi ütles pressiteates, et paigaldamise võimalikult ladusa sujumise nimelt viivad ettevõtted esmalt läbi pilootprojekti, millega on kavas testida paigaldust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. “Selle pinnalt hindame tehnilise lahenduse toimivust erinevates oludes,” selgitas Rahi.

Anton ütles pressiteates, et Ericsson on avanud spetsiaalse kõnekeskuse, koolitanud töötajaid ja partnereid. “Projekti ettevalmistus on olnud intensiivne ja mahukas – läheme ju uuest aastast koputama pea iga inimese uksele Eestimaal,” ütles Anton.

Rahi ütles, et arvesti vahetus ei tähenda kohe kauglugemisele üleviimist. Esialgu tuleb ka uue arvesti näitu elektrimüüjale teatada. Enne kauglugemise toimima hakkamist tuleb tema sõnul arvestid ühendada infosüsteemidega, mis toimub reeglina korraga kõikide arvestite puhul, mis saavad elektrit samast alajaamast. “Anname klientidele ise teada, kui me enam näitu ei oota,” ütles Rahi. Ta ütles, et pilootprojekti arvestid viiakse üle kauglugemisele järgmise aasta esimestel kuudel.

Järgneva ulatusliku paigalduse korral võib aga osadel juhtudel arvesti vahetusest kauglugemise toimima hakkamiseni kuluda koguni mõni aasta.

“Kauglugemisele läheme üle võimalikult kliendi rahakotti säästes ehk arvestades tänaste arvestite taatlustähtaegasid. See tähendab, et kui ükskõik kus meie võrgus saabub praeguse arvesti taatlustähtaeg, paneme sinna kohe juba kauglugemise valmidusega mudeli, kuid kaugloetavana hakkab see toimima tulevikus sel hetkel, mil konkreetne piirkond kauglugemissüsteemiga ühendatakse,” selgitas Rahi.

Valdav osa arvestitest edastab info tavalisi elektrijuhtmeid pidi alajaama, kus paikneb vastav sideseade. Väiksem osa arvestitest edastab info arvestist otse mobiilside kaudu. “Sellist lahendust kasutame juhtudel, kui on tegemist pikkade liinidega või on alajaamal väike arv tarbijaid ja kulude tõttu ei ole mõistlik ekstra sideseadet alajaama juurde paigaldada,” lisas Rahi.

Arvesti edastab kord ööpäevas kliendi igas tunnis tarbitud elektrikogused. Arvestiga ei saa võrguettevõtja infot, milliseid elektriseadmeid klient kasutab. Elektrikogused edastab võrguettevõtja Eleringi andmelattu, mille kaudu saab andmed arve väljastamiseks kliendi valitud elektrimüüja.

Võrguettevõtja Elektrilevi investeerib kaugloetavate arvestite ostmisesse ja paigaldamisesse ning vajalikesse infosüsteemidesse ligikaudu 94 miljonit eurot, riigihanke võitnud Ericsson Eesti tarnib ja paigaldab nelja aasta jooksul ligi 630 000 kaugloetavat arvestit. Ericsson  Eesti AS-i juhatuse esimehe Seth Lackmani sõnul annab 630 000 arvesti vahetamine kaugloetavate vastu Eestis tööd ligikaudu 150 inimesele.

Ericsson Eesti pakub hankelepingu raames nii arvesteid, paigaldust kui ka vajalikke infosüsteeme. Arvestid toodab rahvusvaheline mõõtesüsteemide pakkuja Landis+Gyr, kes on lähiriikidest tarninud kaugloetavaid arvesteid võrguettevõtetele Soomes ja Rootsis.

Võrgueeskirja kohaselt peavad kõik tavalised elektriarvestid olema kaugloetavatega asendatud hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Uued nutikad arvestid vabastavad elektritarbijad näiduteatamise kohustusest ja lihtsustavad avatud elektrituru toimimist. Võrguettevõtja saab kaugloetavate arvestite abil parema ülevaate võrgus toimuvast, mis kiirendab rikete likvideerimist ja elektrikadude vähendamist. Samuti aitab see võrgu koormusi ja vajalikke investeeringuid täpsemini planeerida, teatas ettevõte.

Kaugloetavate arvestite paigaldamine kestab kuni 2016. aasta lõpuni. Kaugloetava arvesti eest klient eraldi maksma ei pea, kauglugemisele üleminekuks vajalikud investeeringud on arvestatud võrgutasudesse.

Eesti lähiriikidest on kauglugemisele juba üle läinud Rootsi ja aastaks 2013 lõppeb üleminek Soomes.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektriturg, Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.