Elering: septembris tõusis elektri hind Eestis 4,5 protsenti

TALLINN, 25. oktoober, BNS – Elektrisüsteemihalduri Eleringi teatel tõusis septembris elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas elektrienergia hind kuises võrdluses 4,5 protsenti 42,15 euroni ja Soome piirkonnas 7,5 protsenti 41,03 euroni megavatt-tunni kohta.

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti ja Soome hinnapiirkonnas toimus septembris elektrienergia hinnatõus, Eesti-Läti piiril tegutsevas NPS ELE ja ka NPS Leedu hinnapiirkonnas hind langes, teatas Elering.

Leedu hinnapiirkonnas langes elektri keskmine hind septembris augustiga võrreldes 17,7 protsenti 44,53 euroni ja ELE piirkonnas 16,4 protsenti 42,81 euroni megavatt-tunni kohta. Leedu elektrisüsteemis suurendati septembrikuus külmemate ilmade tulekul tootmist soojuselektrijaamades, mis vähendas defitsiiti kogu Baltikumis.

See oli ühtlasi hinnalanguse põhjuseks Leedu hinnapiirkonnas. Ka ELE hinnapiirkonna hind langes ning seda nii Leedu defitsiidi vähenemise kui ka Eesti ja Läti piiril turule antava ülekandevõimsuse suurenemise tõtt, teatas Elering.

Mõjutatuna Soome defitsiidist tõusis kogu NPS-i süsteemihind septembrikuus keskmiselt 1,81 euro võrra, jõudes 25,38 euro juurde kilovatt-tunni kohta. Samas oli süsteemihind Eleringi andmetel endiselt ligikaudu viie euro võrra megavatt-tunni kohta madalam võrreldes viimaseid kuid kehtiva reguleeritud turu hinnaga Eestis.

Soome tuumareaktorite iga-aastased hooldused suurendasid eelmisel kuul Soomes defitsiiti. Jätkuvate piirangute tõttu ei olnud Rootsi ja Soome vahel piisavalt vaba ülekandevõimsust, et importida Soome puudujäägi katteks vajalikul määral elektrit Rootsist.

Eesti ja ELE hinnapiirkondade vahel kasutati septembris turule antud ülekandevõimsusest ära keskmiselt 69 protsenti ning vaid 11 protsendil tundidest oli ülekandevõimsus kasutatud maksimaalses ulatuses. Ka nende piirkondade vahel oli vähese koormuse põhjuseks sarnased hinnad. 89 protsenti ajast olid hinnad NPS Eesti ja ELE piirkonnas samad.

Eesti ja ELE hinnapiirkonnas müüdi septembrikuus kokku 421 gigavatt-tundi elektrienergiat, sellest 385 gigavatt-tundi Eesti hinnapiirkonnas ja 36 gigavatt-tundi ELE hinnapiirkonnas. Neis piirkondades ostetud elektri kogus samas vähenes augustiga võrreldes 12 protsenti 519 gigavatt-tunnini.

Eesti hinnapiirkonnas osteti päev-ette turul 212 gigavatt-tundi, kuid ELE piirkonnas kauplevate Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus oli märksa suurem ehk 307 gigavatt-tundi.

Koos päevasisesel turul tehtud tehingutega oli Eesti turuosaliste nõudlus 216 gigavatt-tundi ja see moodustas 37 protsenti sisemaisest tarbimisest. Augustis oli sama näitaja 46 protsenti.

Eestist eksporditi septembrikuus Soome 12 gigavatt-tundi ja Soomest imporditi Eestisse 110 gigavatt-tundi elektrit. Kuu aega varem oli eksport 55 gigavatt-tundi ja import 100 gigavatt-tundi.

Elektri hinda mõjutab Baltimaades oluliselt asjaolu, et suur osa elektritootmisvõimsustest Lätis ja Leedus põhineb maagaasil. Eleringi hinnangul langes septembrikuus Eestisse imporditava maagaasi hind 38,41 eurole megavatt-tunni kohta augustikuu 39,35 eurolt. Gaasi hinda mõjutas peamiselt euro kursi jätkuv tugevnemine dollari suhtes.

Süsinikdioksiidi emissioonide hinnad langesid septembris eelnenud kuu tasemele ehk kuu alguse 8,35 eurolt 7,24 eurole septembri lõpus.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektriturg, Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.