EL-i energeetikanõukogu kiitis heaks taastuvenergia nõukogu järeldused

TALLINN, 3. detsember, BNS – Euroopa Liidu (EL) energeetikanõukogu kiitis esmaspäeval heaks taastuvenergia nõukogu järeldused tänavu juunis avaldatud komisjoni taastuvenergia strateegia teatise kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles BNS-ile, et Eesti jaoks on need järeldused olulised lähtudes säästvuskriteeriumite seadmise soovist biomassile. “Eesti on järjepidevalt kaitsnud seisukohta, et taastuvenergia direktiivi säästlikkuse kriteeriumide rakendamisel biomassile ei tohi tekitada dubleerivaid süsteeme ning ülemäärast halduskoormust liikmesriikidele ja biomassi tootjatele ja tarbijatele,” ütles ta.

Eesti ei toeta Leppimani sõnul loodusliku tekkega metsast saadud biomassi mittearvestamist taastuvenergia tootmisel.

“Arvestades puidupõhise biomassi olulisust riigi taastuvenergia osakaalus ja eesmärkide saavutamisel, peab Eesti väga vajalikuks biomassi säästvuskriteeriumide rakendamisel arvestada juba täna toimivaid süsteeme riikides jätkusuutliku metsamajandamise tagamiseks,” ütles Leppiman. “Puidupõhise biomassi abil saavutatakse hetkel ligi 85-90 protsenti taastuvenergia osakaalust.”

Eesti koos Rootsi ja Soomega võitles biomassi säästvuskriteeriumide väljatöötamise küsimuses võimalikult neutraalse sõnastuse saavutamise nimel, mis Leppimani sõnul ka õnnestus. Nõukogu järeldustes viidatakse vajadusele rakendada biomassi jätkusuutlikkuse nõudeid tundlikule metsaressursile.

Lisaks sellele oli energeetikanõukogu päevakorras avamere nafta ja gaasi tootmise ohutuse määruse ülevaade ja Euroopa Ülemkogu järgselt toimunud tegevused EL-i energiapoliitika vallas. Viimase raames toimus Ülemkogu järgselt EL-i energiapoliitika tegevuste eduaruande ja komisjoni uue siseturuteatise tutvustus ja arvamustevahetus.

Selle raames tõi energiavolinik Oettinger välja, et hoolimata liikmesriikide poolt avatud elektriturgudest on väga suureks elektri siseturu arengut takistavaks teguriks liikmesriikide poolt elektrihinna reguleerimine. Elektri hinna reguleerimine tähendab tarbijatele elektrimüüjate konkurentsi välistamist. “Eestis avatakse järgmise aasta alguses elektriturg ja ühtlasi kaotatakse ka lõpptarbijate hinnaregulatsioon,” lisas Leppiman.

Oluliseks päevakorrapunktiks oli ka informatsioon üleeuroopalise energiataristu suuniste määruse teemal. Praeguse ajakava kohaselt on eelnõu kavas heaks kiita detsembris ja jõustuda saab määrus märtsi lõpus. Paralleelselt toimub regionaalsetes töögruppides ühishuvi projektide valimine, regionaalne nimekiri soovitakse kinnitada 2013. aasta jaanuaris.

Hetkel on Eesti poolt nimetatud projektid nii gaasi kui ka elektri valdkonnas heade väljavaadetega, märkis Leppiman. Üle EL-i on kokku esitatud 422 projekti, neist 268 on elektri, 144 gaasi, neli nutivõrgu ja kuus vedelkütuse projektid

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektriturg, Majandus, Riik. Talleta püsiviide.