Eesti Pank: liigsed palgasurved võivad inflatsiooni kiirendada

NB! Lisatud LHV Panga kommentaar 9.–10. lõigus.

TALLINN, 7. november, BNS – Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul võivad liigsed palgasurved edaspidi inflatsiooni kiirendada.

“Palgakasv pole seni veel kohanenud eelmise aasta lõpus alanud majanduskasvu ning tööjõu tootlikkuse kasvu aeglustumisega, mistõttu võib edaspidi oodata tööjõukulude edasikandumist toodete ja teenuste lõpphinda ning alusinflatsiooni kiirenemist,” selgitas Kattai. “Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda.”

Alusinflatsioon oli Kattai sõnul oktoobris endiselt madal – tarbijakorvi hind energia ja toiduaineteta kasvas aastaga 1,5 protsenti. Sisemajanduslikest teguritest juhitud alusinflatsioon on stabiilselt madal püsinud kaks viimast aastat, kuid selle ajaga on keskpanga teatel kasvanud risk alusinflatsiooni kiirenemiseks.

“Aastatagusega võrreldes on eestlaste tarbijakorvis enim kallinenud energia, mille hind on tõusnud 8,6 protsenti. Toiduainete inflatsioon aeglustus 2011. aasta algusest pidevalt käesoleva aasta aprillini, kuid maist alates on peamiselt puu- ja köögiviljade ning lihatoodete hinnatõus toiduainete inflatsiooni järk-järgult kiirendanud kuue protsendini,” kommenteeris Kattai.

Lisaks kallines Kattai sõnul augustis maailmaturul järsult teravili ja septembris toiduõli, vastavalt 6 ja 10 protsenti. Lähikuudel kandub nende hinnatõusude mõju ilmselt üle ka Eesti toiduainehindadesse, mistõttu võib toiduainete inflatsioon edaspidi hoogustuda, prognoosis ta.

SEB Panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul oli ootuspärane, et toit üha enam aasta lõpu poole hinnatõusus tooni annab, kuid pisut üllatav oli, et transpordis ei toimunud hinnalangust.

“Ootasin kuises hinnamuutuses veidi suuremat mõju mootorikütuste langusest, mis oleks tarbijahinnaindeksi langusesse viinud. See, et transpordis hinnalangust ei toimunud, oli ilmselt lennukipiletitite kallinemise tõttu, mida ma ei teadnud oodata,” kommenteeris Arumäe BNS-ile.

Üldise hinnataseme liikumise osas on tarbijahinnad Arumäe sõnul panga prognoosigraafikus. “Prognoosid ei ole muutunud ka edaspidiseks – sama taseme ümber aasta lõpuni ning järgmise aasta algusest hüpe ülespoole elektrihinna mõjul,” lisas ta.

LHV Panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul ei olnud oktoobris aastase inflatsiooni püsimine suhteliselt kõrgem tasemel muude trendide enam-vähem stabiilseks jäämise juures üllatuseks. Kui aga rääkida hinnatõusukomponentidest, üllatas Vitsuri sõnul siiski 35-protsendiline värske köögivilja kallinemine võrreldes möödunud oktoobriga ja esimesel pilgul ka tervishoiuteenuste odavnemine.

“Kuigi pole midagi, mis viitaks hinnatõusu senise trendi olulisele muutumisele selle aasta lõpukuudel, tuleb siiski arvestada, et möödunud aasta oktoober oli kuu, kus tarbijahinnad võrreldes septembriga alanesid, kuid sellel aastal mitte, siis mõjutab see asjaolu hindade senise dünaamika jätkumisel siiski novembri tarbijahinna muutust eelmise aastaga võrreldes,” lisas Vitsur tarbijahindade edasist muutust prognoosides.

Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad oktoobris võrreldes mullu oktoobriga 4,1 protsenti ja võrreldes tänavu septembriga 0,2 protsenti. Kaubad olid 2011. aasta oktoobriga võrreldes 3,9 ja teenused 4,5 protsenti kallimad.

Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Majandus. Talleta püsiviide.