Eesti ja Euroopa seisukohad Vene elektrileppe üle on lähenenud

TALLINN, 18. september, BNS – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) aseesinaise Marianne Mikko sõnul on Euroopa ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu, Venemaa ja Valgevene vahel sõlmitaval
Baltimaade elekrisüsteemi talitust käsitleval lepingu osas lähenenud.

“Kui mõni aeg tagasi oli Euroopa Komisjon suhteliselt kaugel sellest mida Eesti peab õigeks siis tänaseks on Euroopa Komisjon ja Eesti oma seisukohtades lähenenud,” märkis Mikko BNS-ile. “Tegemist on
Euroopa Komisjonile 27. veebruaril antud mandaadiga läbirääkimiste pidamiseks Venemaa ja Valgevenega, et Baltimaade süsteemioperaatoritele tuleb tagada võimalused energia siseturu kolmanda paketi
rakendamiseks.”

Varasema info kohaselt leiab Eesti, et Venemaa, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise lepingu tulemusel ei tohi Eesti energiajulgeolek kannatada võrreldes praegusega. Sõlmitav leping ei tohi seada
Eesti elektrisüsteemi toimimisele kehvemaid tingimusi kui kehtiv BRELL-i leping ning see peab soodustama Eesti elektrisüsteemi edasist lõimimist Euroopa Liidu energia siseturuga.

Eesti elektrisüsteemi arendamise pika-ajaline eesmärk on sünkroniseerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega, et tagada tugevam omavaheline lõimitus. Selleks viiakse läbi tehnilised ja majanduslikud
uuringud, et määrata kindlaks sünkroniseerimiseni viivad tegevused ja võimalikud tehnilised lahendused.

Eesti elektriturgu arendatakse osana Põhja- ja Baltimaade elektriturust. Eesti prioriteediks on täielik ühinemine Euroopa Liidu energia siseturuga.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektri turg. Talleta püsiviide.