Aas: Baltimaade elektrisüsteemi lepingul on Eestile oluline mõju

TALLINN, 10. september, BNS – Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa sõnul on Euroopa Liidu, Venemaa ja Valgevene vahel sõlmitaval Baltimaade elekrisüsteemi talitust käsitleval lepingul
Eestile oluline mõju, sest see seab tingimusi Eesti elektrisüsteemi toimimisele koos Venemaa, Valgevene ja Baltimaade süsteemidega ning operatiivtasandil Eesti süsteemioperaatori Eleringi
tegevusele.

“Potentsiaalselt võib lepingul olla oluline mõju elektritaristu arendamisele ja elektrikaubandusele,” ütles Aas BNS-ile. Ta lisas, et ebasobiva tulemuse korral langeb Eesti elektrisüsteem praegusest
rohkem Venemaa mõju ja kontrolli alla ning seetõttu kannatab märgatavalt Eesti energiajulgeolek.

“Lepingu puhul on põhiline see, et Eesti pikaajaline eesmärk on liituda mandri-Euuroppa sagedusalaga – see on palju turvalisem ja selgem valik, kui olla seotud Venemaa elektrisüsteemiga,” sõnas ta.
Aas tõi näitena Leedu paari nädala taguse probleemi elektri defitsiidiga, kuna Venemaa lülitas välja ühe ülekandeliini: “See on ilmekas näide sellest, et idanaabri käitumine võib olla ettearvamatu ja
terve mõistuse vastane.”

Aas lisas, et lepingu sõlmimine on oluline selleks, et Euroopa Liidu riikide suhted Venemaa ja Valgevenega oleksid paremini reguleeritud, sest täna on need reguleeritud üksnes ettevõtjate ja
süsteemioperaatorite vahel.

Millal leping allkirjastatud saab, ei osanud Aas öelda, märkides vaid, et läbirääkimised praegu kestavad ja ei ole kindlasti veel lõppjärgus.

Majanduskomisjon kinnitas esmaspäevasel istungil alljärgnevad Eesti seisukohad lepingu kohta. Eesti leiab, et Venemaa, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise lepingu tulemusel ei tohi Eesti
energiajulgeolek kannatada võrreldes praegusega. Sõlmitav leping ei tohi seada Eesti elektrisüsteemi toimimisele kehvemaid tingimusi kui kehtiv BRELL-i leping. Sõlmitav leping peab soodustama Eesti
elektrisüsteemi edasist lõimimist Euroopa Liidu energia siseturuga.

Eesti elektrisüsteemi arendamise pika-ajaline eesmärk on sünkroniseerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega, et tagada tugevam omavaheline lõimitus. Selleks viiakse läbi tehnilised ja majanduslikud
uuringud, et määrata kindlaks sünkroniseerimiseni viivad tegevused ja võimalikud tehnilised lahendused. Sõlmitav leping saab seetõttu oma iseloomult olla vaid ajutine ja seda peab olema võimalik
kahjunõueteta lõpetada vastavalt soovile ja vajadusele sünkroniseerida Eesti elektrisüsteem Euroopa Liidu süsteemidega.

Eesti elektriturgu arendatakse osana Põhja- ja Baltimaade elektriturust. Eesti prioriteediks on täielik ühinemine Euroopa Liidu energia siseturuga. Selleks on vaja arendada nii Eestit siseturuga
ühendavat taristut kui rakendada siseturule orienteeritud turukorraldus.

Venemaa, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise elektrikaubanduse reguleerimisel tuleb arvestada õigustike erinevustega. Euroopa Liidu liikmesriikidele peab jääma suveräänne õigus piirata elektri
importi nii tehnilistel kui energiajulgeoleku kaalutlustel.

Piiranguteta Euroopa Liidu välise elektrikaubanduse eelduseks on Euroopa Liiduga õigusega harmoniseeritud tururegulatsioon, sealhulgas võrdsed võimalused elektri ekspordiks ja impordiks, ja
tootmistingimused kaubanduspartnerite juures. Elektrikaubandus, sealhulgas imporditud elektri müük, toimub Eestis vastavalt Nord Pool.

Spot elektribörsi tingimustele ja Eesti ei soovi sellele lepinguga luua erandeid.

Põhivõrgu operaatorile AS-ile Elering peab jääma õigus ja võimalus täiel määral kontrollida Eesti elektrisüsteemi ülekandevõimsuste arvutus- ja jaotusmehhanisme ning muid olulisi elektrisüsteemi
talitluse küsimusi. Venemaa, Valgevene ja Euroopa Liidu operaatorid võivad oma tegevuse tõhustamiseks iseseisvalt kokku leppida omavahelise infovahetuse põhimõtted ja korralduse.

Eesti ei nõustu operaatorite funktsioonide tsentraliseerimisega. Põhivõrgu operaatorile peab jääma nii kompetents kui pädevus Eesti elektrisüsteemi talitluse juhtimisel.

Vaata Uudis arhiivi. Postitatud rubriiki Elektri turg. Talleta püsiviide.