Riigikogu võttis 6. juunil vastu elektrituruseaduse muudatused, mis toovad tarbijatele kaasa mitmeid olulisi muudatusi.
Esimese põhimõttelise muudatusena näeb äsja vastuvõetud seadus ette elektrituru avanemise kõigile tarbijatele. Kui täna ostavad avatud turult elektrit üksnes need tarbijad, kelle tarbimiskohas tarbiti eelmisel kalendriaastal üle 2 GWh elektrienergiat, siis 1. jaanuarist 2013 mahulist piirangut enam avatud turult elektrienergia ostmiseks ei ole ja kõik tarbijad saavad valida endale ise elektrimüüja.
Avatud elektriturul saab uue seaduse kohaselt elektrilepingu sõlmida see tarbija, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. Iga tarbija võikski üle vaadata, kas tal on olemas kehtiv võrguleping ja kas võrguleping on tähtajatu või tähtajaline.
Selleks, et kodutarbijad, korteriühistud, korteriomanike ühisused ja madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu elektriühendust omavad äritarbijad (seadus nimetab neid kõiki ka väiketarbijateks), kes ei vali endale elektrimüüjat, ei jääks elektrita, on seadusesse sisse toodud teine põhimõtteline muudatus, milleks on üldteenus. Lühidalt kokkuvõttes on üldteenus võrguettevõtja või tema nimetatud müüja poolt väiketarbijale elektrienergia müümine konkurentsiameti poolt kooskõlastatud üldteenuse tüüptingimuste alusel, eraldi üldteenuse osutamiseks lepingut väiketarbijal sõlmida vaja ei ole. Üldteenuse osutamine toimub juhul, kui väiketarbija ise endale elektrimüüjat ei vali, kui väiketarbija ise soovibki üldteenust osta või valitud elektrimüüja mingil põhjusel tarbijale elektrit enam ei müü (nt pankrotistub). Üldteenusena müüdava elektrienergia hinna arvutab üldteenuse osutaja elektribörsi hinna alusel, millele ta võib lisada üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.
Uue seaduse rakendussätted näevad ette kõigi suletud turu elektrilepingute automaatse lõppemise 31.12.2012. Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast talle üldteenust.
Äritarbijatel, kelle võrguühendus ei mahu väiketarbija määratluse alla, õigust üldteenusele ei ole. Sellised äritarbijad ei jää küll ilma elektrita, kui nad endale elektrimüüjat ei vali või müüja neile elektri müümise lõpetab, kuid elektrihind kujuneb neile bilansienergia hinna alusel, millele listakse põhjendatud kulutuste summa.
Kolmas põhimõtteline muudatus on elektrituruosaliste vahelise andmevahetuse tsentraliseerimine. Kui seni toimus turuosaliste vahel infovahetus otse, siis vastuvõetud seadus näeb ette keskse andmevahetusplatvormi loomise, mis kujutab endast digitaalset keskkonda, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus nii elektrimüüja vahetamiseks kui ka mõõteandmete edastamiseks. Andmevahetusplatvormi loojaks ja haldajaks on süsteemihaldur Elering AS. Siiski jätab seadus alles tarbijale õiguse küsida oma tarbimisandmeid otse ka võrguettevõtjalt, kes on kohustatud tarbimisandmed tarbijale ka andma.
Viimase olulise muudatusena tarbija jaoks tasub välja tuua võrguettevõtja ja müüja poolsed võrgu- ja elektrilepingu lõpetamise uued alused. Nimelt on uue seaduse kohaselt nii võrguettevõtjal kui müüjal õigus öelda leping üles, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus. Elektrimüüja poolt elektrilepingu lõpetamise aluseid jääb seadusesse järele kaks: elektrimüüjal on õigus leping üles öelda, kui tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (näiteks on jäänud võlgu) ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud või kui tarbija on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid. Lisaks seaduses ettenähtud elektrilepingu lõpetamise alustele saavad pooled lepingus kokku leppida ka muid lõpetamise aluseid.
