Moonika Kukke
Energiaturg.ee tegevjuht
Elektriturg on avatud olnud täpselt pool aastat, mis on piisav aeg, et analüüsida turu seniseid arenguid ja efektiivsemaks toimimiseks tõsta esile kitsaskohti.
Esmalt on kõigile muidugi huvipakkuv, milline elektriostu viis on seni olnud kõige odavam. Avatud elektriturul on börsipakett olnud avalike hinnakirjade järgi viis protsenti soodsam kui fikseeritud hinnaga pakett ja üldteenuse kasutajad on pidanud maksma maikuu seisuga üheksa protsenti suurema arve kui börsipaketi tarbijad. Samas on elektrilepingut omavate tarbijate valikud seni olnud valdavalt fikseeritud paketi kasuks – börsipaketi kasutajaid oli mais vaid 20 protsenti. Fikseeritud hinnaga paketi ja üldteenuse võrdluses on võitlus tasavägisem – viie kuu kokkuvõttes on üldteenuse kasutajad maksnud ühe protsendi võrra soodsama arve kui fikseeritud hinnaga paketi tarbijad. Juunikuu üldteenuse hind tuleb kindlasti elektripakettidest kallim, kuna arvutuste aluseks võetud kaalutud keskmine börsihind oli juunis kõrgem kui eelnevatel kuudel ja sellele lisandub veel üldteenuse marginaali hind.
Omaette huvitav statistika on kogunenud ka üldteenuse hindade pingerea kohta, mis näitab, et üldteenuse osutajad arvutavad üldteenuse hinda erinevatest põhimõtetest lähtuvalt. Seni odavaima ja kallima üldteenuse marginaali hinnavahe on olnud lausa 3,15 senti – soodsaim marginaal oli võrguettevõtjatel AS Anne Soojus ja Maardu Elekter AS, kalleim OÜ Kuvartil. Konkurentsiameti analüüs jaanuari üldteenuse hinna põhjendatuse kohta pole veel lõppenud, mistõttu on raske ennustada, kas selle tulemusel võib senine praktika hindu ühtlustada.
Konkureerivate elektrimüüjate osas väga palju muutunud ei ole, turule on lisandunud uue müüjana äritarbijatele keskenduv Inter Rao. Hiljemalt sellel sügisel on ka lootust, et vähemalt üks uus müüja Leedust siseneb ka eratarbijate turule. Vaadates müüjate aktiivsust hinnapakettide muutmisel, tuleb tõdeda, et hindu on muutnud nimetatud eratarbijatele keskendunud müüjatest kõige enam Eesti Energia ja kõige vähem VKG Elektrivõrgud, Elveso, Saku Maja, Loo Elekter ja Veerenni Jaotusvõrk, kusjuures kõikumisi on olnud nii üles kui ka alla. Viimasel kuul on pakkumisele tulnud head fikseeritud hinnaga paketid, mida tarbijail tasuks üle vaadata. Börsipakettide marginaalid on stabiilsemad. Pakette on jätkuvalt palju – Energiaturg.ee portaalis on avalike hinnakirjade järgi kokku 132 paketti 13 müüjalt – ja nende hinnavahed minimaalsed. Ka uudseid paketilahendusi praktiliselt juurde ei ole tulnud, mis näitab, et elektrimüüjad ei suuda eristatavalt lisaväärtusi luua, kuigi hiljutine terve kuu väldanud kõrge börsihind ning järk-järguline üleminek kauglugemisele võimaldaks müüjatel pakettide osas loovam olla ja uusi huvitavaid pakkumisi tarbijatele teha.
Kui riigiasutused ja korteriühistud korraldavad hanke raames ühiseid elektrioste, siis Energiaturg.ee vedas sel kevadel eest sarnast aktsiooni eratarbijatele. Kampaania kandis nime Energiatunnel ning selle eesmärgiks oli koondada tarbijad ja minna ühiselt elektrimüüjatelt paremat pakkumist küsima. Kampaaniat „Energiatunneliks“ nimetades valmistusime selleks, et tunneli lõpus paistaks tarbijate jaoks valgus (rahaline võit), kui ka selleks, et vastu tuleb rong (tarbijate või müüjate passiivsus). Kampaaniaga liitus ligi 1800 tarbijat ja ühtekokku sõlmis Energiatunneli raames ühe nädala jooksul uue lepingu 430 tarbijat – see on veidi üle poole tarbijate arvust, kellel hakkas juunist kehtima uus elektrileping. Kuna esimene Energiatunnel oli edukas, siis korraldame järgmise Energiatunneli juba sel sügisel, mil kampaania eesmärgiks on aidata tarbijatel, kellest enamusel saab elektrileping aasta lõpuga läbi, leida ühiselt uus ja hea hinnaga leping ning sõlmida see õigeks ajaks. Kampaaniaga saab liituda juba praegu Energiaturg.ee veebilehel.
Energiatunnel oli ka heaks lakmuseks sellele, kuidas tarbijad avatud turul hakkama saavad ja selgus, et elektrituru igakuine müüja ja paketi vahetamise eelis on tarbijate jaoks liialt keeruline protsess. Nimelt pole kliendid teadlikud, kuidas täpselt käib vana lepingu lõpetamine. Arvatakse, et selle eest kannab hoolt uus müüja, kuid kahjuks see nii ei ole – tarbijal tuleb lisaks uue lepingu sõlmimisele lõpetada ka vana ja seejuures on oluline järgida selleks ettenähtud tähtaegu. Nii võib vahetusprotsess venida kahekuiseks asjaajamiseks, mistõttu nii mõnigi tarbija jätab asja pooleli, kuigi algselt oli soov olla aktiivne turuosaline olemas.
Teine käegalöömise moment tekkis sageli siis, kui tarbija sai aru, et ühest elektriarvest saab kaks. Ühe arve nii võrguteenuste kui elektri eest saavad tarbijale esitada võrguettevõtjad, kes tegutsevad ka müüjana ning suurematest müüjatest ainsana Eesti Energia, mis paneb elektrimüüjad ebavõrdsesse olukorda. Valides müüjaks aga näiteks Elektrumi või Elekter.ee saab klient ühe arve võrguteenuste eest ja teise arve elektrimüüjalt. Sageli kliendid jätavad selle argumendiga müüja vahetamata, kuna on selge, et tarbija eelistab ühte arvet ja maksekorraldust. Loodetavasti muudetakse varsti tarbijale võrguteenuste ja elektri kohta ühe arve esitamine reegliks, nagu on ka Euroopas valitsevaks soovituseks. Lisaks tekkis tarbijatel sageli arusaamatus, et kellele peab hakkama müüja vahetamisel näite teatama.
Energiaturg.ee statistika ja senine kogemus on näidanud, et olukord on endiselt uus ja harjumatu kõigile turuosalistele ning keeruline süsteem ja elektrimüüjate madal konkurents pärsivad avatud elektrituru toimimist. Kindlasti ei saa alahinnata juunikuise üllatuslikult kõrge börsihinna mõju tarbijate edasistele valikutele. Samas näitas Energiatunneli kampaania, et tarbijatel on huvi ühiselt soodsamaid elektripakkumisi leida, isegi kui neile on tehtud juba väga hea personaalne hind. Seejuures on vajalik kohandada elektrimüüja ja –paketi vahetamise protsessi, et tarbijatel oleks oma õiguste kasutamine avatud elektriturul igati soodustatud.
Energiaturg.ee võrdleb eraklientide seas kahte seni kõige populaarsemat elektripaketti ja kõige suurema tarbijaskonnaga Eesti Energia (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja) üldteenuse hindasid. Arvutused tuginevad eelmise aasta detsembris Eesti Energia poolt 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihinna ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali aritmeetilisele keskmisele, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi detsembris oli 5,845 senti/kWh ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti/kWh. Hindade arvutamisel on aluseks võetud Elektrilevi tüüpkoormusgraafik ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta kuude tunnihinnad.
