Elektriturg kogub hoogu

liinidElektrituru avanemisest on möödunud rohkem kui poolteist aastat ja juba pea pool aastat on töötanud Eesti-Soome vaheline teine merekaabel Estlink 2, millelt oodati nii konkurentsi tihenemist kui ka madalamaid hindasid. Nüüd on õige aeg vaadata, kuhu oleme oma eesmärkide saavutamisel jõudnud ja mida saaks nii riik kui ka tarbijad teha paremini elektrituru efektiivsemaks toimimiseks.

Turg avanes Eestis tagasihoidlikult, mida tõestab fakt, et suurem osa tarbijaid jäi siiski endisele monopolile, Eesti Energiale lojaalseks ning elektrimüüja vahetamisi oli alguskuudel oodatust oluliselt vähem, eriti kui võrrelda Euroopa keskmise 10-protsendilise näitajaga. Nüüd poolteist aastat hiljem saab öelda, et turg on rohkem aktiviseerunud ning liigub pigem tõusvas trendis.

Müüjavahetuse näitaja kasv ligi kümnekordne

Kui 2013. aasta esimestel kuudel vahetati Eleringi statistika järgi elektrimüüjat kõigest paarisajas tarbimiskohas ühes kuus, siis käesoleval aastal on see juba keskmiselt mõned tuhanded kuus ehk kasv on ligi kümnekordne. Lisaks elektrimüüja vahetamisele on aktiviseerunud ka paketivahetus: kui turu avanedes moodustas fikseeritud pakettide osakaal kogu tarbimisest tervelt 83 protsenti, siis ajapikku on see vähenenud ning praeguseks langenud juba 75 protsendini. Selline trend on ilmnenud just viimastel kuudel, tõenäoliselt tänu soodsatele börsihindadele, mis on meid 2014. aastal saatnud. Mainimata ei saa ka jätta tarbijate kasvanud kindlustunnet börsihinna suhtes, kuna turu avanedes oli see midagi uut ja hirmutavat.

Nüüd saame juba kogunenud statistika pealt öelda, et üha rohkem leidub julgeid tarbijaid, kes otsustavad börsihinna kasuks. Positiivne on ka trend üldteenuse kasutajate seas: möödunud aasta alguses moodustas üldteenuse tarbitav maht kogu tarbimisest 17 protsenti, nüüdseks on see kahanenud kõigest 7 protsendile. Eleringi viimasele statistikale tuginedes on üldteenusele tõenäoliselt jäänud vaid väiketarbijad ehk pisikesed korterid ja suvilad.

Estlink 2 tõi kaasa madalamad hinnad

Suurem osa täna tegutsevatest elektrimüüjatest olid aktiivsed juba turu avanemise eel, möödunud aasta sügisel lisandus vaid Starman. Leedu elektrimüüja Energijos Tiekimas on teavitanud, et siseneb Eesti turule 2015. aastal Geton Energy nime all. Palju lootusi konkurentsi suurendamiseks on pandud Estlink 2-le, aga tõsiasi on fakt, et viie kuu jooksul ei ole ühtegi Põhjamaade elektrimüüjat veel Eesti turule sisenenud ning teadaolevat pole keegi ka avalikustanud, et planeerib seda tulevikus teha. Küll aga on elektrimüüjate seas rohkem muudatusi toimunud äritarbijate jaoks, kuna turule sisenes Inter RAO Eesti OÜ, kes on esialgu spetsialiseerunud ainult äritarbijatele. Samuti omandas Soome energiafirma Energiakolmio osaluse Eesti ettevõttes Baltic Energy Services OÜ ja lisaks hakkas äritarbijatele teenust pakkuma Soome ettevõte Skapat Energia.

Elektrihindade osas on Estlink 2 seni meile väga positiivselt mõjunud – hinnavahe Eesti ja Soome vahel on minimaalne ja börsihinnad on langenud esimese poole aasta jooksul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tervelt 19 protsenti. Estlink 2 vajalikkust tõestab fakt, et käesoleval kuul, mil Estlink 2 on korralises hoolduses, on Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinna vahe mitmekümnekordistunud. Nüüd on aga paraku tekkinud pudelikael Soome ja Rootsi vahele, mis takistab täies ulatuses soodsa Norra hüdroenergia jõudmist Eestisse.

Börsipaketi kasutajate jätkuv hinnavõit kasvab

pirnEelkõige on hindade võrdsustumine hea uudis börsipaketti omavatele tarbijatele, kuna käesoleval aastal on börsihind olnud keskmiselt 20 protsenti soodsam kui fikseeritud pakett, samas kui möödunud aastal oli see vahe kõigest viis protsenti. Kui 2013. aastal oli kalleim valik elektriostuks üldteenus, siis käesoleval aastal on ka see trend muutunud ning kõige rohkem tuleb maksta fikseeritud paketi eest, kuna üldteenuse hinnast suurema osa määrav börsihind on püsinud madal ning lisatavad elektrimüüja marginaalid pole samuti drastilist tõusu näidanud. Kaudselt on see kasu toonud ka äritarbijatele, sest tänu soodsatele börsihindadele on madalamad ka tulevikutehingute hinnad, mis on üheks olulisemaks hinnamõjuriks fikseeritud lepingute puhul. Kahjuks peab tõdema, et madalama hinnatasemega tulevikutehingud pole sedavõrd suurt kasu toonud kodutarbijatele suunatud fikseeritud pakettide hindades.

Tulevikus on oodata suuremaid hinnavahesid

Turul ei ole suuri muutusi toimunud, kuna uusi elektrimüüjaid ja innovaatilisi pakkumisi on endiselt vähe. Tootja seisukohast vaadatuna on Eesti tootjatel jällegi rohkem võimalusi eksportimiseks, kuna tänu Estlink 2-le liigub suurem hulk elektrienergiat Eesti ja Soome vahel. Suurema osa ajast liigub elekter küll Soomest Eesti poole, kuid kuna elektriturg on väga muutlik, võib olukord väga kiiresti risti vastupidi olla ning hoopiski Eesti tootjad saavad antud olukorrast kasu lõigata.

Positiivse trendi koha pealt on möödunud aastaga võrreldes elektrimüüjad hakanud aina rohkem avatumalt mõtlema. Näiteks on osad aktiivsemad elektrimüüjad eristumiseks hakanud pakkuma uusi lisandväärtusi, kuna hinnavahed on antud hetkel väga väikesed. Tulevikus tõenäoliselt hinnavahed suurenevad, kui elektrimüüjad leiavad turul oma niši, sest avatud elektriturg on Eestis alles lapsekingades ning turuosade jaotumine alles käimas. Kui eratarbijad seda niivõrd ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti – hinnavahed on läinud suuremaks ning juurdehindlus nii-öelda baashinnale ehk tulevikutehingule on võrreldes aasta tagusega suurenenud.

Elektrimüüja vahetusprotsent Euroopa keskmisest kaugel

Elektrimüüjate ja –paketi vahetamine on küll suurenenud, kuid endiselt Euroopa keskmisega võrreldes madal. Selle põhjuseks on Eesti Energia pikaajaline monopoli seisus, mistõttu on tekkinud inimestes usaldus antud ettevõtte vastu ja kardetakse proovida uusi lahendusi või teenusepakkujaid. Seejuures võtab uue olukorraga harjumine aega ning tarbijate usaldus tuleb välja teenida. Tarbijatel ei tasu müüja vahetamist karta, sest vahetamisel muutuvad tarbija jaoks ainult arve saatja rekvisiidid ja hind arvel, isegi elektrinäitusid teavitatakse samal viisil edasi.

Palju on tõstetud kära majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suunas just elektrimüüjate poolt, kuna veel ei ole võimalik kõikidel elektrimüüjatel nii võrguteenuse kui ka elektrienergia eest ühist arvet esitada. Antud privileegi omab ainult Eesti Energia, kes saab tänu oma tütarettevõttele Elektrilevi ka ühiseid arveid esitada. Viimati esitati elektrimüüjate poolt kaebus Konkurentsiametile, millega nõuti võimalust kõigile ühtse arve esitamiseks. Kaebuses märgiti, et Eesti Energia saab antud õigust kasutada elektri jaemüügiturul konkurentsieelisena. Sarnase ühispöördumise tegid elektrimüüjad veebruaris ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes toona leidis, et seadusandlus ühise elektriarve esitamist ei piira. Praktika aga näitab, et Elektrilevi on vastava lepingu sõlminud ainult Eesti Energiaga.
Pahatihti samastavad tarbijad võrguteenust elektrienergiaga, kuid tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat teenust. Võrguteenuse pakkuja vastutab, et elekter Teie koduni jõuaks ehk nii-öelda elektri transport (tasu infrastruktuuride kasutamise eest), kuid elektrimüüja vastutab, et antud elekter oleks võrgus kindla hinnaga olemas. Kui peaks juhtuma, et elektrimüüja läheb pankrotti, siis vastutab ka elektri olemasolu eest tarbija ees võrguettevõtja või tema nimetatud elektrimüüja, seega ei tasu karta elektrist ilmajäämist. Avatud turul saavad tarbijad sisuliselt vahetada hinda elektriarvel ja klienditeenindajat, sest võrguteenuse pakkujat kahjuks vahetada ei saa.

Tihe võitlus klientide nimel

Aina rohkem on täheldatav elektrimüüjate hinnasõda ehk tihe võitlus klientide nimel. Nimelt kui tarbija on otsustanud elektrimüüjat vahetada, saadetakse vanale elektrimüüjale teavitus elektrilepingu lõpetamiseks ja sellele reageerib vana müüja aktiivselt, pakkudes kliendile kas samaväärset või soodsamat hinda. Kõik see on tarbija jaoks ääretult positiivne ning sarnaneb juba telekommunikatsiooni sektorile, kus klientide võitmiseks kasutatakse sama taktikat.

Võime öelda, et elektriturg on Eestis aasta varasemaga võrreldes aktiviseerumas ning elektrimüüja ja -paketi vahetusi on aina rohkem. Samuti võime tõdeda, et elektrihind Eesti ja Soome vahel on pea võrdsustunud tänu Estlink 2-le, mis on seni kaasa toonud soodsaid börsihindu. Kindlasti ei tasu veel hõisata, kuna elektriturg on pidevalt muutumas ning olukord võib olla kiiresti vastupidine, kuna Põhjamaad sõltuvad suuresti pidevalt muutuvast ilmastikust. Tänaseks on turu täielikust avanemisest võitnud suured äritarbijad, kelle jaoks on nii tulevikutehingud kui ka börsihinnad keskmiselt langenud ja hindade varieeruvus on vähenenud, suuresti tänu Estlink 2-le ning lisaks on valikuvõimalus elektrimüüjate näol oluliselt suurenenud. Eratarbijate jaoks on hinnad avatud turul küllaltki stabiilseks jäänud, kuna kodutarbijate elektrilepinguid saab leppetrahvita 30-päevase etteteatamisega lõpetada, mis on elektrimüüja jaoks riskantsem ja ei luba soodsamaid hindu pakkuda nagu seda äritarbijatele.

Postitatud rubriiki avatud elektriturg, Elektri hind, Elektri turg, Elektrimüüja, Elektrivõrk. Talleta püsiviide.