Kes tahab saada elektri müüjaks?

Eesti elektrimajanduse arengukavas aastaks 2018 on üheks eesmärgiks seatud Eestis asuvatele tarbijatele põhjendatud hinnaga elektrivarustuse tagamine.

Selle eesmärgi täitmist mõõdetakse arengukava kohaselt kahe indikaatoriga:

  • elektrituru avamine - 2009. aastal 35% ja 2013. aastal 100%;
  • domineeriva elektri müüja turuosa vähendamine - ühegi elektri müüja turuosa ühtses turu piirkonnas ei tohi aastaks 2018 ületa 40%.

Esimese näitaja osas on pilt üpris selge. Turu reaalne avamine 35% ulatuses toimus 2010. aasta aprillis, kui vabatarbijatelt võeti õigus osta elektrit reguleeritud hinnaga ja Põhjamaade elektribörs Nord Pool laienes Eestisse. Turu avamise teise etapi osas käivad nii riigi kui turuosaliste poolsed ettevalmistused ja 1.1.2013 peaks kõigil tarbijatel olema õigus elektri müüjat valida.

Teise näitaja osas on aga võimalusi, kuidas saavutada seda, et ühegi müüja turuosa ei ületaks seitsme aasta pärast 40%, mitmeid, mida järgnevalt tasukski lähemalt uurida, sest võib-olla on siin nii mõnegi ettevõtja jaoks peidus uus ärivõimalus.

Esimene, kõige lihtsam võimalus elektri müüjate turuosa suurusega mängida, on turupiirkonna geograafilise ulatuse laiendamine selliselt, et ühtseks turupiirkonnaks oleks Balti- ja Põhjamaid hõlmav kogu Läänemere piirkond, mille nimel ka tõsist tööd tehakse ja mis iseenesest on varustuskindluse seisukohalt väga oluline eesmärk. Turupiirkonna laienemisel suureneb erinevate riikide elektri müüjate summaarne arv ja väheneb iga müüja turuosa suurus. See võimalus on uueks ärivõimaluseks eelkõige olemasolevatele elektri müüjatele, kes saavad oma geograafilist haardeulatust laiendada.

Teine võimalus, sõltumata turupiirkonna geograafilise ulatuse laienemisest tingitud müüjate arvu suurenemisest, on päris uute müüjate turule sisenemine. See võimalus on juba sisulisem ning ettevõtja, kes on huvitatud uute ärivõimaluste leidmisest, võiks kaasa mõelda, kas ka tema jaoks on siin võimalus peidus.

Kellel siis võiks olla kõige enam soovi või väljavaateid hakata elektri müüjaks Eestis?

Enne, kui minna erinevate võimaluste juurde, tasub üle vaadata hetkeolukord. 2012. aasta septembri alguse seisuga on elektri müügi tegevusload 46-l ettevõtjal, tõsi enamuses neist on jaotusvõrguettevõtjad, kes lisaks võrguteenuste osutamisele müüvad oma piirkonnas tarbijatele ka elektrit. Jaotusvõrguettevõtjate arv on viimaste aastate jooksul tasapisi vähenenud ja ilmselt see trend seoses elektrituru avanemisega jätkub, kus väiksemad võrguettevõtjad tegevuse lõpetavad ja annavad oma teeninduspiirkonna mõnele teisele võrguettevõtjale ja müüjale üle. Väikeste jaotusvõrguettevõtjate turult lahkumisega väheneb ka elektri müüjate arv.

Nüüd aga elektri müüjaks saamise võimalustest lähemalt.

Selleks, et elektri müüjaks üldse hakata, peab esmalt vaatama, millised on õigusaktidest tulenevad nõuded isikule, kes seda soovib teha. Olgu etteruttavalt öeldud, et võrreldes teiste elektriettevõtluse tegevusaladega, on elektri müüjale seatavaid eeltingimusi senini üpris vähe.

Esimene nõue elektri müüjale on tegevusluba. Elektrituruseaduse kohaselt jagunevadki elektri müüjad kaheks, esiteks need, kellel on tegevusluba vaja ja teiseks need, kellelt seda ei ole nõutud. Tegevusluba ei ole vaja järgmistel juhtudel:

  • kui isik väljaspool põhitegevust jaotab ja müüb elektrit temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
  • kui mittetulundusühingust müüja müüb elektrit oma liikmetele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks;
  • kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;
  • tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.

Esimesel kahel juhul kannab tegevusloata müüja siiski üksnes vahendaja rolli, kes ise ostab suuremas koguses elektri juba tegutsevalt müüjalt ja jagab selle seejärel ise laiali. Ühisostjast elektri müüja oskustest ja tahtmisest sõltub, kui hea elektri hinna ta suudab välja kaubelda ning millise kasumiga ta elektri alltarbijatele edasi müüb.

Kahel viimasel juhul võib aga tõepoolest öelda, et tegemist on oma toodangut müüva elektri müüjaga, kes konkureerib koos teiste müüjatega ja selliste tootjate lisandumist tuleks konkurentsi suurendamiseks igati soosida.

Kui elektrit müüv isik ühegi nimetatud nelja tingimuse alla ei mahu, siis on tal elektri müümiseks vaja tegevusluba. Tegevusluba saab Konkurentsiametilt taotleda kas asutamisel olev või juba tegutsev aktsiaselts või osaühing, kelle aktsia- või osakapital on vähemalt 31950 eurot. Kui tegevusluba Konkurentsiametilt käes, siis peab müüja enne elektri ostu-müügiga alustamist sõlmima veel ühe elektri müüjaga avatud tarne lepingu, kus on nimetatud ka bilansihaldur, kes hoiab elektrimüüja ja tema kliendiportfelli kuuluvate isikute elektribilanssi.

Lisaks uute müüjate loomisele on Euroopa kogemused näidanud, et elektri müüjate arvu muutused nii positiivses kui negatiivses suunas võivad kõige sagedamini toimuda ka ühinemiste ja ülevõtmiste käigus, kus tegutsevad energiaettevõtjad omandavad väiksemaid elektriettevõtjaid ja sisenevad nii teiste riikide energiaturgudele.

Vaadates maailmas veel ringi, siis Eestis ei ole eriti palju ära kasutatud mujal maailmas levinud multi-utility mudelit, kus juba ühes valdkonnas tegutsev ettevõtja laiendaks tegevust veel teise või kolmanda teenuse valdkonda. Enim levinud ühendatavateks valdkondadeks on elektri- ja gaasimüük, aga ka telekommunikatsiooni ja energia ühendamine on sünergiat loov ettevõtmine.

Nagu eelpool toodud võimalustest näha, siis võimalusi on palju, küsimus on aga selles, kas elektriettevõtlus on piisavalt ahvatlev äri ka Eestis. Selge on see, et praegu on viimane aeg hakata tegema vajalikke ettevalmistusi, et olla turu täieliku avanemise ajaks valmis ja aidata kaasa tohedale elektrimüüjate konkurentsile juba aastal 2013, kuid veelgi enam aastast 2014, kui valmib Balti- ja Põhjamaade vahelist ülekandevõimsust mitmekordistav EstLink2.

Postitatud rubriiki Energiaturu avanemine. Talleta püsiviide.